Talve selgroo murdudes hakkavad ka kartulid muutuma väheväärtuslikeks tossideks. Vitamiinidest ja mineraalainetest pulbitsevad teraviljad pakuvad vaheldust ja maitsevad lihtsalt suurepäraselt.

Kinoa

Kinoa ehk tšiili hanemalts on üks inimkonna vanimaid kultuurtaimi. Kinoad kasvatati Lõuna-Ameerikas juba vähemalt 6000 aastat tagasi. Sealsete pärismaalaste jaoks oli see kartuli ja maisi kõrval üks põhitoiduaineid. Inkade jaoks oli kinoa püha taim, kandes nime “seemnete ema”. Oma jõudu ja vastupidavust andvate omaduste tõttu on teda kutsutud ka “asteekide kullaks”. Hispaaniast pärit vallutajad keelasid indiaanlastel kinoa kasvatamise ja hävitasid põllud. Kinoakasvatus hääbus sajanditeks, kuni ameeriklased selle 1980ndate alguses taasavastasid ning seda uuesti kasvatama hakati.
Kinoa on taim, mis annab arvukalt pisikesi söödavaid seemneid. Peedi ja spinatiga ühte perekonda kuuluva kinoa seemned on hirsist veidi suuremad ja nende maitse meenutab pähklit. Olenevalt sordist võivad seemned olla kas kollakasvalged, roosad, oranžid, punakad või mustad.
Kinoa on väga hea valguallikas, mistõttu on soositud vili taimetoitlaste hulgas. Kinoa on heaks vahelduseks meie toidulaual ning pakub gluteenivaba dieedi korral alternatiivi muudele teraviljadele. Kinoad peetakse kergesti seeditavaks toiduks, seega sobib ta hästi ka väikelastele. Temas leidub kõiki kaheksat asendamatut aminohapet, mis on taimemaailmas väga haruldane.
Kinoa on suurepärane magneesiumi-, raua- ja kaltsiumiallikas (sisaldades magneesiumi ja kaltsiumi suhtes 3:1). Samuti sisaldab see teravili vaske, tsinki ja fosforit ning parajas koguses B2- ning ka E-vitamiini. Kinoa glükeemiline koormus on madal, sellest valmistatud toidud annavad täiskõhutunde pikaks ajaks.

Kinoad kasutatakse nagu riisi keedetult või aurutatult, hea nii kuumalt kui ka külmalt. Sobib iseseisvalt lisandiks või segatult mõne muu toiduainega. Maitsev ka vormiroogades. Enne kasutamist soovitan pesta külma veega, kuni loputusvesi ei vahuta enam ja muutub selgeks. Kinoa pehmeneb 15 minutiga ja on valmis, kui seemned muutuvad poolläbipaistvaks ning valge idu eraldub terast, nähes välja justkui valge spiraalne saba. Tulemus jääb hamba all kergelt krõmpsuv.
• Proovi salatis koos tomati, sibula ja avokaadoga, mida on maitsestatud tsitruse-õlikastmega. Sekka pane aromaatseid basiilikulehti.

PROOVI KA! Kinoasalat fetaga

Kuskuss

Põhja-Aafrikale omast kuskussi valmistatakse durumnisu purustamisel tekkinud semolinast ehk meie mõistes mannast. Need peenikesed terad aurutatakse või keedetakse ning kaetakse omakorda peenefraktuurilise jahuga, mille tulemusena tekivad ümarad terad. Neutraalse maitsega kuskuss mahendab vürstikaid roogi ning täiendab aedviljasalateid või hautisi. Väga lahe lisand magusates puuviljasalatites. Eeltöödeldud kuskuss valmib kiiresti: see pehmeneb kuuma vee või puljongi sees paisudes. Keetmine pole vajalik ning pigem rikub kuskussi sõmerust. Sõmeruse eesmärgil võid enne kuuma vedeliku lisamist segada kuskussi hulka õli.
• Proovi kuskussi koos vürtside ja kuivatatud puuviljadega kana täitmiseks. Kana küpsemisleemest imbunud kuskuss on hiljem väga maitsev lisand.

Kui kuskuss on tegelikult jahutoode, siis pärlkuskuss ehk Iisraeli kuskuss on oluliselt suuremate graanulitega kui kuskuss, lisaks on see röstimise teel saadetud toode, meenutades juba väikest makaroni.

Pärlkuskussi ehk Iisraeli kuskussi kohta leiad lugemist siit: Tomatisupp Iisraeli kuskussiga

Bulgur

Bulgur on piltlikult kuskussi suurem vend. Toote fraktuur jäetakse jämedam ning selle pealispinda ei jahustata. Valmib samasugusel meetodil kui kuskuss, aga mõningad tootjad soovitavad lühiajalist keetmist, seega jälgi pakendil olevaid juhiseid. Neutraalse maitsega, sobib soolastesse ja magusatesse roogadesse. Klassikalise tabbouleh-salati (tomati ja rohkete ürtidega salat mündimaitselise õlikastmega) koostisosa.
• Proovi bulgurit kiire pilafi valmistamiseks. Tee kõike samamoodi, nagu kasutaksid sõmerat riisi, ainult valmimisaeg on lühem.

Imemaitsev lõunasöök — särtsuv ja soojendav bulgur kanaga

PromoOma Maitse