„Sporti tehes, olgu tegemist siis jõutreeningu, jooga või mistahes muu harrastusega, lagundame me lihasrakke, mille taastumise võti ja ülesehitamise materjal on valgud. Peale selle toetavad need vereloomet, ainevahetust, immuunsüsteemi ja teiste vajalike ainete transportimist kehas. Valgud on süsivesikute ja rasvade kõrval ka toiduenergia allikas. Kui me järjepidevalt lõhume lihasrakke rohkem kui tagasi paneme, tekib väsimus,“ selgitas Kiivikas.

Kiivikas lisas, et professionaalsete sportlaste jaoks, kelle valguvajadus on suurem, on valgud eriti olulised.

„Sportlastel on soovitav saada 20-35% kogu päevasest energiavajadusest rasvadest, 55-65% süsivesikutest ja 15-20% valkudest. Kui süsivesikuid ja rasvu kipub menüüs sarnaselt inimestega, kes ei treeni, pigem ülemäära olema, siis valkude osakaal on sageli defitsiidis,“ selgitas ta.

Lisaks kummutas Kiivikas väärarusaama sellest, et valke tarbitakse eelkõige lihasmassi kasvatamiseks.

„Tegelikult põhineb igasugune sportlik areng valgusünteesil – olgu eesmärgiks kiiruse kasvatamine, kaalu langetamine või jõu suurendamine,“ täpsustas ta.

Uuringust ilmnes ühtlasi, et 33% spordiharrastajate arvates saavad nad kõiki vajalikke aineid kätte igapäevasest toidust, mistõttu puudub vajadus pöörata tähelepanu eri toitainetele. Kiivikas nentis seevastu, et valgud on vajalikud igasuguse sportliku tulemuse saavutamiseks.

„Ka kaalulangetuse puhul ei soovi inimene vabaneda lihastest vaid rasvast, mis tähendab, et treeningujärgselt tuleb lihase taastumise eest igal juhul hoolt kanda,“ kinnitas kulturismimeister.