Kasvuhoonegurmee: Suvine toitumine tähendab värskust ja hooajalisust ehk sööme seda, mida maa just nüüd kasvatab
Aastakümnetega kogutud tarkused toidukasvatamisel jäeti sööta ja paremaid aegu ootama, kuid need saabusid alles 20 aastat hiljem. Hea on tõdeda, et kasvuhoonete vältimise mentaliteet on kadunud ning salatitega aiakastid on muutunud iga majapidamise osaks.
Olenemata prevaleerivast trendist on eestlased ikka nautinud ise endale toidu kasvatamist. Vajadus ei mängi viimastel aastatel enam sellist rolli nagu varem – suvisele toidulauale tomati, kurgi, salati, redise ja paprika kööki toomine oma aiast on rohkem auasi. Väga viimastel aastatel on hakatud kasvuhoone kasutamisel lähtuma kindlatest toitudest, milleks juurvilju kasvatatakse.
Kuidas kasvuhoonest saab gurmee?
Kasvuhoonegurmee ei tähenda vaid oma koduaias kasvatatud kraami tarbimist. See on laiem idee hooajalisest ja ajakohasest toitumisest – sööme seda, mida parasjagu kõige lahedamalt käes. Kui tomat, siis täielikult – supina, salatina, lisandina. Kui kurk, siis täielikult – supina, salatina, lisandina. Kui kõrvits ja seened, siis täielikult – marineerituna, kastmena, supina.
Lisaks klassikalisele isekasvatamisele või turult endale ajakohase tooraine toomisele saab ideesse panna tegelikult koriluse ning metsast, aasalt ja põllult korjatavate toiduainete söömise. Kõik pungad, enamik lilli ja suviseid seeni lisavad uut mekki meie toidulauale.
Gurmee saab kasvuhoone maitsekatest juurviljadest ikka köögis, õppinud inimese käe all. Vaja on teada taimede ja viljade hingeelu, et nende abil parimal võimalikul moel toidule lisandväärtust anda. Võtame näiteks klassikalise Kreeka salati, mis koosneb tomatist, kurgist, punasest sibulast, oliividest ning paarist viilakast fetajuustust. See salat on aus kummardus neile köögiviljadele, mis on äsja valminud – tomat ja kurk mängivad esimest viiulit. Sama lugu on Balkanil tuntud šopska salatiga, tomati- ja kõrvitsasupiga ning värskelt soolatud kurkidega. Maitseid pole vaja keeruliseks ajada, vaid esile tuua!
Koduse kasvuhoonet toidukraami ei soovita me aga marineerida ega purgistada. Eesti suvi on nõnda lühike, et nautida tuleks igat värsket ampsu – marineerimiseks vajalikku ostke parem turult.
Taldrik kui maalilõuend
Nagu ennist mainitud sai, kasvatatakse kasvuhoones produkte nii lihtsamat kui ka keerulisemat ideed silmas pidades. Ühed soovivad saada mõnusaid, aromaatseid ja õigesti maitsevaid köögivilju, teised lähtuvad juba suuremast ideest – kindlast toidust, välimuse atraktiivsusest, maitsebuketist. Juurviljadega katsetades on võimalik toidulauda rikastada uute värvidega ning muuta söömine maitseelamuse kõrval ka visuaalselt mõnusaks.
Võtame näiteks tomatid, porgandid ja peedid. Tomativiljad on ümmargused, lapikud või piklikud, siledad või ribilised, peamiselt punased, harvemini ka kollased, roosad, violetsed ja isegi valged. Valikus on ploomtomatid, kirsstomatid, Härjasüda tomatid, Campari tomatid ja paljud teised. Igal tomatil on oma maitseerisus, tihedus ja aroom. Samamoodi võib lahata porgandeid ja peete – on violetseid ja kollaseid, punaseid ja valgeid. Kõik ikka selleks, et söögilaud oleks rõõmsam ja maitserikkam.
