Christie ütles eelmisel aastal ajakirjas People: „Arvan, et on nii palju teisi valikuid peale operatsioonide, mis aitavad vältida naha kortsumist, lõtvumist, ebaühtlast värvi. Käin kord kuus oma dermatoloogi juures spetsiaalseid näohooldusi saamas. Mulle meeldib tänapäevane tehnoloogiavärk.“

Mulle meeldib ka tänapäevane tehnoloogiavärk. Käin samuti suhteliselt tihti oma dermatoloogi juures – kaks korda aastas. Olin tedretäppidega punapäine laps, mis tähendab suurenenud nahavähiriski. (See on ka fenotüüp, kes ei vanane kõige kaunimalt, ükskõik mida süüa).

Mu dermatoloogile meeldib mu nahka üksikasjalikult uurida ning eemaldada sealt kõik, mis võib muutuda vähiks – olen talle selle eest tänulik.
Mu dermatoloogile meeldib mu nahka üksikasjalikult uurida ning eemaldada sealt kõik, mis võib muutuda vähiks – olen talle selle eest tänulik. Aga ma ei kasuta ühtegi moodsat tehnoloogiat, mida Christie arvatavasti kasutab – asjad nagu laserlihvimine, hüaluroonhappe täitesüsid või botoks. Ma ei ütle, et nende kasutamises on midagi halba, kuid mu tervisekindlustus ei kata neid. Christie jaoks pole see arvatavasti takistus.

Asi pole siiski ainult rahas; mängus on ka rohkem kui natuke õnne. Christie sündis ilusana. Ta on kahtlemata toitnud ja kaitsnud seda ilu tervisliku eluviisiga, sealhulgas tervisliku toitumisega. Sest jah, toitumuslikud valikud võivad mõjutada seda, kuidas su nahk vananeb; sellest kirjutasin pikemalt raamatus „Vegan for Her“. Kuid ka geenid mängivad endiselt suurt rolli. Brad Pitt – veel üks vananev ilus inimene – ütles hästi: „Ma olen üks neid inimesi, keda sa geenide pärast vihkad. See on tõsi.“

Ma ei vihka sind, Brad. Ja ma ei vihka ka Christie’t. Ta tundub armas inimene olevat. Tal on südant loomade jaoks. Ja ta oli minu arvates nauditav seriaalis „Parks and Recreation“.

Kuid mulle ei meeldi, kui veganid puhuvad liigselt üles vegantoitumise kasud. Hiljuti olen süüvinud uuringutesse eksveganitest, valmistades ette esinemist Vida Vegan Con’il ning Animal Rights National Conference’il. Inimesed loobuvad vegantoitumisest paljudel põhjustel ja üks neist on, et nad kaotavad usu sedalaadi toitumise kasudesse. Kas siin on midagi imestada? Me ütleme neile, et kilod kaovad imeväel, et veganid ei haigestu vähki või et veganid vananevad sama kaunilt kui Christie Brinkley. Ja mis sa kostad – kuidagimoodi nad saavad aru, et need asjad ei ole tõesed. Nad mõistavad, et võivad lõpmatuseni juua lehtkapsa smuutisid ega näe ikkagi välja nagu supermodellid ega ole kuulikindlalt kaitstud krooniliste haiguste vastu.

Me ütleme neile, et kilod kaovad imeväel, et veganid ei haigestu vähki või et veganid vananevad sama kaunilt kui Christie Brinkley.
Nad võivad vaadata teisi kuulsusi nagu Catherine Deneuve (72-aastane), Meryl Streep (66), Michelle Pfeiffer (57), Sigourney Weaver (66), Emma Thompson (56), Annie Lenox (61). Keegi neist pole (minu teada) vegan ja nad näevad päris head välja. Ei ole raske mõista, et paljud rikkad imekaunid naised saavad kaunilt vananeda sõltumata sellest, mida nad söövad.

Lisaks on minu arvates tüütu, kui mulle öeldakse, et supermodelli välimus on see, mille poole peaksin püüdlema. See on seksistlik ja vanuseliselt diskrimineeriv. Sest kortsudes ja hallides juustes pole midagi halba. Selles pole midagi halba, kui näed välja eakohane. Või isegi oma east vanem. Ainus, mis loeb, on see, kuidas sa elad oma elu. Sa ei pea olema peenike ja kortsudeta ja heas vormis ja haigustest vaba, et võtta sõna loomade heaks. Sa pead lihtsalt valima õiglusest, aususest ja kaastundest lähtuva eetika.

Ja vastupidiselt täiuslikule tervisele või supermodelli välimusele on selline eetika kättesaadav igaühele. Tundub, et see on ka tõhusam viis hoida inimesi pikaajaliselt veganluse juures. See on üks asi, mida sain teada, uurides küsitlusi ja uuringuid teemal, kuidas kõige paremini aidata kaasa mõjuvatele muutustele käitumises ja pikaaegselt püsivale veganlusele. Sellest kirjutan pisut rohkem edaspidi.