Kas tunned Itaalia vahuveine: Mis vahet on vino frizzantel ja vino spumantel?

Itaalia vahuveinid on ühed maailma kuulsamad ning kui küsidagi, millist mulliga veini inimesed peale Champaigne piirkonnaveinide teavad, siis öeldaksegi kohe Prosecco. Aga ... kõik prosecco'd on vahuveinid, kuid kõik Itaalia vahuveinid ei ole prosecco'd. Teeme siis selgeks, mis on mis!

Veinimaailma jaguneb esmalt ja peamiselt piirkondadeks ehk apellatsioonideks, mis piltlikult tähendab, seda, et veine eristatakse tugevalt selle piirkonna järgi, kus nad kasvavad. Kasvupiirkond annab veinidele neile omase maitse, aroomi ja keha, piirkond annab veinile ka tema prominentsuse ja hinna. Itaalia puhul ongi ehk kõige prominentsem veinibränd prosecco, mida tohivad kasutada veininimes vaid mõned Kirde-Itaalia veinipiirkonnad.

Aga ... nagu mainitud ka varem, vahuveine toodetakse ka mujal Itaalias. Ning neid veine siis eristatakse kahe tunnusega - Vino frizzante ja Vino spumante. Mida need sõnaühendid siis tähendavad? P.S. Prosecco'd ise on ka, kas frizzante või spumante. Aga kohe saame tead, mis on mis!

Vino Frizzante

Kõik Itaalias valmistatavad vahuveinid, millel on gaasisisaldus 1 kuni 2,5 atmosfääri on vino frizzanted. Neid veine ei valmistata kunagi šampanjameetodil, kuid nad võivad olla nii ise pudelis karboniseerunud kui ka lisagaasiga valmistatud. Üldiselt on vahuveinid, mis maksavad alla 3 euro lisagaasiga pudelisse villitud ning tänud sellele üsna madala kvaliteediga. Neist tuleks joomise eesmärgil kauge kaarega mööda käia.

Vino Spumante

Vino spumante tähendab Itaalia vahuveini, millel on rõhku ja gaasi pudelis 3,5 atmosfääri või rohkem. See tähendab, et mull on peenem ja pikem ning tänu selle maitse samuti parem. Spumantesid võib valmistada nii šampanjameetodil kui ka meetodil, kus mullid kääritakse suuremas anumas veini sisse enne joogi pudelisse villimist.

* * *

Prosecco tähistab kindlast piirkonnast vahuveine

Prosecco on kuiv Itaalia vahuvein, mis on valmistatud Glera ("Prosecco") viinamarjadest. Viinamarja nimi muudeti ära segaduste vältimiseks. Prosecco vahuveinid on pärit Kirde-Itaaliast, kus nende toorainet – viinamarju – kasvatatakse Veneto ja Friuli-Venezia Giulia veinipiirkonnas. Tänapäeval tohib Proseccoks nimetada vaid neist veinipiirkondadest pärit vahuveine.

Prosecco algusaastatel, kui Prosecco vahuveini valmistamiseks kasutatav viinamarjasort kandis veel Prosecco nime, hakati seda massiliselt kasvatama ka muudes riikides, näiteks Argentinas, Austraalias, Brasiilias ja teistes uue maailma veiniriikides. Ka seda vahuveini nimetati Proseccoks. Alates 2009. aastast tohivad Prosecco nime kanda vaid mõned Kirde-Itaalia veinipiirkonnad.

Omal ajal müüdi Proseccot kui magusat ja madalakvaliteedilist vahuveini ka plekkpurgis. Tänapäeval on Prosecco kuiv ja kvaliteetne vahuvein, mida tohib pudeldada ainult traditsioonilistesse klaaspudelitesse.

Prosecco DOC veinid jagunevad kolme kategooriasse:

• Mullita (still) vein, mille tootmismaht jääb umbes 5% kanti ning seda toodetakse peamiselt sisemaiseks tarbimiseks.
• Kerge mulliga Prosecco Frizzante. Frizzante veinid on tavaliselt odavamad kui Spumante veinid, kergemad ning vaht kaob kiiremini.
• Suurema mulliga Prosecco Spumante. Mullid ja vaht püsivad kauem. Kui Frizzante suletud pudelis on rõhk 2,5 baari, siis Spumante pudelis 3,0 baari.

Fotol on pudel vahuveini Prosecco di Conegliano spumante ja pokaalitäis väljakallatud Prosecco't frizzantet, mis lõpetab mullitamise praktiliselt kohe pärast pokaali kallamist.