Maitsesime viinad sellel korral “valgelt” ehk nii, et kõik joogid olid mekkijatele teada. Mõte ei ole ühegi joogi juures maha teha nende olemust või mekki, pigem anda edasi hinnang, mille juurde need maitseviinad võiksid passida. Samas andsime ikkagi ka hinded, et saaks ikkagi järjekorra paika. Kuidas muidu teada, mille järele esimesena joosta ja millel anda aega veel laagerduda.

Eesti uued käsitöönapsid on väärt seda, et neid võtta tõsiselt ja on selge, et nii mõnigi neist vajab veel pisut hoolitsust ja väiksemat lihvi retsptipoolel. Samas on ka neid, milles on tunda aastatepikkuse töö tulemusel paika loksunud sisu ja vormi. Igaüks neist jookidest on aga väärt seda, et need leiaksid tee meie jõululauale. Nii … aga … tegemist on alkoholiga, mida tuleb tarbida vastutustundlikult ja täiskasvanulikult. Aga kui juua, siis kallimat ja vähem - ikka maitse eesmärgil, aperatiiviks või digestiiviks.

Nii … pikema lorata, hakkame maitsma. Siin on Maitsed.ee kolleegiumi arvamused erinevatest napsidest:

Alkohol jõululaual

Koch’i Alfalfa maitseviin

Need, kes pakuvad, et see jook on tumesinine - nii nagu väidab selle joogi reklaamvihik -, on seda sama jooki liiga palju ise tarbinud. Naps on realistlikult pigem tumedam ja vesisem pruun, mis klaasis ega pitsis ülemäära apetiitne ja kutsuvb ei ole. Samas on intrigeeriv fakt, et jook on valmistatud lutserni-idude ehk alfa-alfa idude piiritusse leotamise teel. Joogis on tunda esimese asjana huvitavat konjakist aroomi ja selle Prantsusmaa kuulsa joogi olemus. Teisest otsast aga meenutab jook ka oma allhoovuste tõttu vanaema murakalikööri. Maitse on piiritusene, kergelt vürtsikas, samas lubas aroom tohkem maitset kui joogis tegelikult on. Samuti ei ava jook end esimesel maitsmisel, vaid vajab pitsis seismist ning teist ja kolmandat “ampsu”. Pikemal tarbimisel ajab kenasti ka filosofeerima. Tundub, et tegu on viinaga, kus Põhjala kohtub Lõunamaadega. Tegu tundub olevat pisut arstijoogiliku napsiga, mille platseeboefektiga võiks ehmatada endats välja vaikselt tuleva haiguse.

Punktid: 9, 7, 8, 6, 5
Kokku: 35

Alkohol jõululaual

Nobenapsu mustsõstra maitseviin

Likööri tehnoloogiaga loodud maitseviin, millel kraade rohkem kui tegelikult vaja oleks. Joogis on tarvitatud külmutatud ja läbi selle iseenesliku suhkrukristalliseerumise läbi teinud mustsõstraid, mis annavad joogile sügava ja isegi vürtsise aroomi ja maitse. Kuskilt kaugemalt on tunda ka kaneelist ja köömnst lisanooti lõhnas. Samas ehmatab liköörisele ja sumedale aroomile järele tulev maitse ära, sest on alkoholine, balansist väjas ja ikka üsna ehmatav. Maitses on tunda, et pudelisse on läinud üks esimesi läbi töötatud joogiversioone - tegemist on selgelt veel tööd vajava napsiga, kus mõne aastase laagerduse, laboritöö ja retseptiparanduse järel on tulemas midagi väga võimast. Potentsiaali on palju. Maitse peaks saama tihkemaks, tummisemaks ja malbemaks ning seda mitte kontsistentsilt vaid just aroomi- ja maitsenootidelt. Samas on tegemist ääretult põneva joogiga, kuna seda saab rahus manustada beseerulliga õhtusöögi lõpus. Viinu, mida juu koos seenesalati, hapukurgi ja muude klassikaliste sakummidega on palju. Nüüd saab lauale panna ka joogi, milda “võtta” kohvi ja koogiga.

Punktid: 6, 6, 7, 6, 6
Kokku: 31

Alkohol jõululaual

A. Le Coq Hop Schnaps

Väiketootmisele omane jook, mida suured õlletehased tihti pudelisse panema ei hakka - liiga palju töö, liiga vähese tasu eest. Enamasti on sellised õllest aetud napsid mõeldud PR- ja turundustööks. A. Le Coq, mille õllekvaliteedi osas võib vaielda tõenäoliselt lõpmatuseni, on pannud pudelisse ühe oma parima toote, mis tekitab küsimuse, kas äkki peaks kõik Õlle läbi “toru” ajama? Igaljuhul on humalanaps aroomilt magus ja lilleline, isegi mõnusalt parfüümne. Oluline on märkida ka, et see jook ei tekita tüli, sest kõigile meeldib - klaase keerutatakse nina all pikalt ja imetakse endasse seda suvise lillelaada aroomi. Äärmiselt äge aroom, mis paneb kõrvad liikuma, leida on sealt lisaks pehmusele ka karust, kergelt keemilist lõhn - samas see pole ebameeldiv. Maitsest on lisaks malbele alkoholile tunda pehmet leivamaitset, aga ka kerget äsjalaasitud puitu. Olgem ausad, maitses on selgelt tunda ka huvitavat umamit. Aga jälle: aroom lubab enamat kui maitse suudab pakkuda, olgugi, et maitselt on jook mahe, külmana isegi liiga mahe, on joogis ka liigselt õli ja ümarust. Jook libiseb isegi liiga lihtsalt, jätmata järelmaitset. Mine võta kinni, kas see on hea või mitte.

Punktid: 10, 7, 6, 9, 5
Kokku: 37

Alkohol jõululaual

Moe Viinavabriku Handsa

Eesti esimene ametlik handsa sai Moe viinavabriku poolt pudelisse mõni aasta tagasi ja on juba üsna popp eestlastest peennapsisõprade seas. Jook on oma stiilile kummardust tegevalt kange, 64% alkoholi lööb ka kohe, esimesel katsel selgelt ninna - tunda on selle alt aga kerget vilja- ja jahu aroomi, samuti tekiilalikke noote. Arvestades joogi kangust, on maitse aga ootamatult malbe - lööb korraks tulise juti suust läbi kõri makku, kuid kaob ka üsna kiiresti, tekitamata spilikku põletust kõris. Järelmaitsest hakkab kohe lööma esile õuna ja muude aedmarjade selged maitsed. See võib ka olla puhas pettus ja soovmõtlemine, kuid kui oled ennast just ehmatanud 64% alkoholise joogiga, mängib mõistus meiega keksu. Jooki on keeruline panna tegelikult muude jookidga samasse kategooriasse - seda nii oma kanguse kui ajaloo tõttu - kuid tegemist on ausa Eesti lauluõli ja külmarohuga. NB! Kui handsa lauale tõstate, tehke oma seltskonna rõõmuks ja kvaliteedi kinnitamiseks ka näputest - pistke näpp kärakasse ja pange põlema, jook on kvaliteetne kui põleb tumesinise leegiga.

Punktid: 10, 3, 8, 6, 8
Kokku: 35

Alkohol jõululaual

Olde Hansa Pipranaps

Joogi esimene meeldiv osa on tema kaunis, tugev, sametine punane värvus. Valmistatud on seda jooki maitse järgi hinnates nii tšilli kaunade kui ka korraliku musta terapipraga. Aroomis on tunda magusat mett, samas teravamat tšillit ja pipart. Joogi puhul on imeline see, et tegu on “sirgjoonelise” viinaga, mis on selgelt ikkagi viin, mitte miski segunaps - viina, millle on pandud juurde ha pipar. Selge ja otsekohene. Apteeker Melchior tuleb silme ette, temalt abipalujatele pakuti seda jooki kindlasti esimeseks mõõduks ka tasuta, nagu punsli õli. Märkuse korras väike soovitus: joogis võiks olla isegi rohkem pipart, et toimiks karusemalt ja annaks edasi lisaks maitsele ka selle meditsiinilise tervenemisplatseebo. Samas toob joogi leebuse aroomis esile ka fenkoli ja aniisi toonid. Maitse on kreemine ja huvitavalt krefitne, kus ikkagi prevaleerib tavaline pipar, sekundeerib aga tšillikaun. Napsis on tunda seda, et tegemist on aastaid läbiproovitud ja komponeeritud seguga, mille primaarseks eesmärgiks on sobida toiduga - kui pipar oleks liiga jõuline, tapaks see ära maitsemeeled järgmiste toidukordade nautimiseks.

Punktid: 4, 2, 5, 7, 8
Kokku: 26

Alkohol jõululaual

Olde Hansa Köömnenaps

Väga hästi välja kukkunud ja läbi töötatud napsiretsept, mille tagajärjel on joogil äärmiselt pehme, aga samas selgelt kange ja köömnene aroom ja maitse. Maitsed.ee testi selgelt kõige paremas tasakaalus jook, milles aroom toetab maitset ja vastupidi. Joogi ainus probleem on see, et tegemist on köömnenapsiga: köömnete puhul ei ole keskset teed, see seeme ja maitse kas meeldivad või ei meeldi. Aroomis on lisaks köömnetele tunda ka kerget kassikuse nooti ja piparmünti, samuti kerget aniisi. Selle joogi iseloom tuleb välja aga alles siis kui jood õiges keskkonnas ja õigete söökidega - Olde Hansa keskaegne restoran näiteks. Äkki on köömnemekk tänastele maitsemeeltele liiga eksoootiline? Köömnese juustu või kange loomalihaga sobib see jook aga kenasti, samas kulub jooki vähe, kuna on nii jõuline ja maitserohke.

Punktid: 5, 4, 5, 4, 8
Kokku: 26

Alkohol jõululaual

Koch’i Metsamoori Eliksiir

Metsamoor Irje Karjuse Eliksiir on kui lonks ürgset Eesti loodust. Jooki rüübates on tunne nagu Metsamoor ise, küünealused mustad, paitab Sinu kurku, keha ja kõhtu. Joogi aroomis on tunda kõiki Eesti kohti korraga - kõik järved, jõed, aasad, kaevandused, pohlad, kuused, ritsikad ja muu kraam on igas “ampsus” tunda. Aroom on ka mõnusalt karune ja sametine ühekorraga, vürtsikas ja selgelt kaseurva mekine. Jook, mis tekitab oma veidraimast veidrama sisuga faasinihke, kus kaob hool ja huvi reaalmaailma vastu. Joogi tegemisl on leotatud kärakasse mändi, kaske ja kuuske ning seda on tunda nii aroomis kui ka maitsed. Naps langeb kurgust alla kui samet, katab hea tervisega kogu keha. Alkohol on joogis kergelt tunda, kuid see ei häiri, see ei mõjuta maitset ega elamust. Irje Karjus ehk Metsamoor on loonud joogi, mis on väärt metsaväega arstimi nime. Kindlasti aitab iga häda vastu ning toob haiguseradadelt kiirest tagasi enamuse patsientidest. See on nüüd aga jook, millele kõrvale ei saagi midagi hammustada, pole ka vaja - iseseisev naps.

Punktid: 10, 3, 8, 8, 8
Kokku: 37

Alkohol jõululaual

Jaanihanso Eau De Vie

Kohselt tuli Jaanihanso napsi rüübates meelde Remarque igikuulus teos “Triumfikaar”, toasoe calvados ja prantslaste lahe elu Pariisi kohvikutes. “Eluvee” aroomis on tunda koheselt meelast ja kanget siidrit ehk sõgavat, magusat aga väga küpset õunaaroomi. Hilissuvine õunaaed tuleb meelde. Maitselt on siidridestillaat kange ja pisut toores, selgelt on tunda ka väikest puskarit, õlist kodutoru tulemust. Aga aus õun lööb läbi Igast pitsist, siider, millest jook on toodetud on samuti tunda. Toorusel on muidugi omad võlud, kuid kui võimalik võiks sellele joogile näidata ka väikese aja vaati. Pisut liiga karune on hetkel selle napsi lõpp, liiga pikk on see mekk suus, milles üleval just need õlised puskarinoodid. Ideeliselt saab selle joogi nimetada Eesti parimaks napsiks, mis ei ole valmistatud Moe piiritusest. Üks, mis aga häirib ehk selle joogi puhul on kahjuks pisutine anonüümsus, ei tunne sellest ära ühtegi tugevat Eesti mekki - võib vabalt olla ka Normandiast tulnud naps. Aga Jaanihanso on pannud pudelisse üsna viktoriaanlikult rikkaliku joogi, mis vajab tunnustamist.

Punktid: 10*, 9, 5, 6, 7
* - Kirja pandi hindaja poolt joogile 11 punkti.
Kokku: 37

Alkohol jõululaual

Põhjaka Kuusevõrsenaps

Ideelt ülivõrdeid nõudev, oma sisult aga veel toores kuusevõrseviin sisaldab potentsiaali, milleni veel jõutud ei olda. Aega aga on, kuuski veel kasvab, viina veel toodetakse. Tootjatega rääkides selgus, et olid teinud ka joogist kangema ehk kuusetummisema versiooni, kuid selle pudeldamisest loobunud - oli hirm, et on liiga tugeva maitsega. Fakt on see, et hetkel lahjemat teed minek ei too kastaneid tulest välja. Joogil on suviselt pehme ja parfüümine aroom, kuid see on kõik tunda lahjendatud kujul, nagu oleks päris jooki valatud poolitamiseks vett või mahla. Tugevalt toores jook, mis ei sa Metsamoori “leotisele” kuidagi vastu. Samas on kuusevõrseid aroomis selgelt tunda: magus, terav, metsaline ja selgelt kuuseokast meenutav. Maitse aga ei ole sellele kuidagi vastav - viin liiga kange ja otsekohene, kuusevõrseid on küll tunda, kuid need pigem segavad hea viina joomist. Paljudele on kindlasti tegemist nostalgialaksuga, mis meenutab mingit epikuurset, samas veidrat hetke noorusest: lahja mahlaga viin, mid joodi peol kuuse all, poolsalaja.

Punktid: 2, 6, 6, 5, 4
Kokku: 23

Kokkuvõte: Erinevalt varasemalt läbi viidud likööritestist jagunesid napsid kergemini kahte lahtrisse: tõsised ja ootamatud leiud ning veel pisut aega ning tööd vajavad retseptid. Kõige huvitavamad napsid olid üsna ootamatult need, mille algmaterjaliks ei ole tavaline teraviljapiiritus - Jaanihanso siidrist aetud “eluvesi” ja Tartu Õlletehase porterist “põletatud” humalanaps. Mõlemad väga väärt joogid, mis võiksid olla sellel jõulul laual väikeseks aperatiiviks võtta. Äärmiselt hea meel on selle üle, et sama palju punkte sai ka metsamoori Irje Karjuse retseptid järgi valmistatud Eliksoor. See jook aitab jõulud kõhuvaluta läbi ajada. Selget võitjat seekord siis ei olnud, kuid enamus jooke said palju punkte ja meeldisid mekkijatele.

LOE LÄHEMALT: