Jäämees Ötzi viimane söömaaeg
Ötzi mao sisu hakati uurima 2011. aastal ning siis leiti, et tema viimane söögikord koosnes kaljukitselihast ja küpsetatud teraviljast. Nüüd tehti aga täpsustavaid uuringuid ning leiti, et tegemist ei olnud tavalise lihaga, vaid rasvase singi taolisega. Bolzano akadeemia muumiaspetsialist Albert Zink analüüsis Ötzi kõhust leitud liha ning tegi kindlaks, et see ei olnud küpsetatud, vaid hoopis kuivatatud, seega oli tegu prosciutto ehk Parma singi laadse lihaga. Zink lisab, et kuna Ötzil ei olnud mägedes matkates kaasas vibu, siis ilmselt ei olnud ta jahiretkel. Juba tol ajal olid inimesed aru saanud, et toores liha roiskub kiiresti ning mõistlikum on rännule kaasa võtta kuivatatud liha, mis säilib kauem.
Peale täpsema toidusedeli leidsid teadlased jäämehest ka Helicobacter pylori ehk helikobakteri, mida seostatakse maohaavandite ja maovähiga. Leid on eriline, sest tegu on kõige vanema inimesest leitud helikobakteriga. Teadlased võtsid Ötzi maost ja soolestikust 12 proovi ning analüüsisid neid koos tema toidust ja pinnasest leitud bakterite tüvedega. Tulemuseks leidsid teadlased, et tegu oli eriti nakatamisvõimelise tüvega ning nagu igal kümnendal inimesel, pidi ka Ötzi seedimine sellele eeldatavasti reageerima.
Leitud bakter annab teadlastele uusi teadmisi ka inimeste liikumise kohta tol ajal, sest leitud bakteril on tulenevalt päritolust kolm tüvi — Euroopa, Ida-Aasia ja Aafrika tüvi. Kui tänapäeval puutuvad eurooplased rohkem kokku Aafrika tüvega, siis Ötzi kõhust leitud bakteri puhul leiti rohkem sarnasusi Aasia tüvega, mis tähendab, et Aafrika tüve toonud rahvad ei olnud tol ajal veel Euroopa aladele rännanud.
Vaatamata viimasele raskele toidukorrale ja tema maost leitud bakteritele ei jõudnud Ötzi ilmselt seedeprobleeme siiski tunda, sest ta tapeti ilmselt 30-60 minutit pärast söömist — talle lasti nool selga. Jäämees maiustas küll lihahõrgutistega, kuid piimatoodete jälgi tema maost ei leitud, mis tähendab, et juustusnäkke ta enne surma ei söönud.
Allikas: smithsonian.com