HANNUKA | Püha, millega juudid meenutavad Jeruusalemma templi tagasivallutamist

Kõikjal maailmas tähistavad juudid kislevikuu 25. päeva õhtul valguse püha Hannuka’t õlilambi või hannukia-sse asetatud küünalde süütamisega. Igal õhtul kaheksa päeva jooksul süüdatakse üks küünal, kuni kõik on süüdatud. Küünalde süütamiseks kasutatakse abiküünalt – šamaš’i. Sellel aastal on Hannuka perioodil 12.12 – 20.12.

Pidustustega meenutatakse jumalaime sündmust, mis leidis aset aastal 165 e.m.a, kui juudid vallutasid tagasi Jeruusalemma Templi. Kuna pühakoda oli rüüstatud ja rüvetatud, oli vaja see puhastada ja pühitseda. Rituaalse tegevuse jaoks oli tarvis süüdata menoraa, kuid õli oli liiga vähe. Nii süüdatigi üks lamp ning jäädi ootama uue õli valmimist. Siis juhtuski jumalaime, sest uue õli valmimine võttis aega kaheksa päeva ja just nii kaua pidaski vastu väike kogus õli. Hannuka imeks peetakse ka seda, et väike hulk võitlejaid saavutas võidu võimsa, hästivarustatud armee üle.

Hannuka ajal söövad juudid õlis küpsetatud toite, et meenutada seda lambiõli, mis aina edasi põles. Esimesel õhtul esitatakse Šehehajanu (õnnistus- ja tänupalve) ja igal järgneval õhtul lausutakse küünalde kohal õnnistus.

Juudi lapsed valmistavad Hannuka pühade puhuks menoraasid või vurre. Enamus juute organiseerivad Hannuka ajal seltskondlikke kokkusaamisi, võtavad napsi, vahetavad kinke või annavad raha (Hannuka gelt) ja laulavad laule. Tähtis on ka dreideli mäng, kus mängitakse väikeste müntide või pähklite peale. Mängu tulemus sõltub neljatahulise vurri keerlemisest ehk milline pool jääb peatumisel ülespoole. Vurril on pidustustel täita tähtis osa. Heebrea tähed, mis on vurri külgedele märgitud, tähendavad kokku „Suur ime juhtus seal” või Iisraelis elavatel juutidel „Suur ime juhtus siin”.

Hannuka on rõõmus ja õnnelik püha. Seadusekoodeks Šulhan Aruh keelab sellel ajal leinamise ja paastumise ning julgustab lõbutsema ja pidustusi nautima.

Kartulilatked, krõbedad pannkoogid, mida aškenazid naudivad, on pärit Ida-Euroopast. Kuigi need on suhteliselt hiljutised on need ääretult populaarsed.

Sefaradi juutidel on teistsugused Hannuka kombed. Näiteks pärsia juudid söövad ussikujulisi siirupimaiustusi, mida kutsutakse zelebis’eks, iisraellased naudivad sufganijot’e, mis on moosiga täidetud sõõrikuid, ja Kreeka juudid söövad loukomadeseid - maitsvaid õhulisi tainapalle, mis on kuldseks praetud ja mette kastetud.

Rohkem infot saab autori sellel aastal ilmunud raamatust „Juudi köök“.

LOE LISAKS:

HANNUKA TOITE | Ruggelah ehk croissandi kujulised magusad krõbedad küpsised