Hannuka ajal söövad juudid õlis küpsetatud toite, et meenutada seda lambiõli, mis aina edasi põles. Esimesel õhtul esitatakse Šehehajanu (õnnistus- ja tänupalve) ja igal järgneval õhtul lausutakse küünalde kohal õnnistus.

Juudi lapsed valmistavad Hannuka pühade puhuks menoraasid või vurre. Enamus juute organiseerivad Hannuka ajal seltskondlikke kokkusaamisi, võtavad napsi, vahetavad kinke või annavad raha (Hannuka gelt) ja laulavad laule. Tähtis on ka dreideli mäng, kus mängitakse väikeste müntide või pähklite peale. Mängu tulemus sõltub neljatahulise vurri keerlemisest ehk milline pool jääb peatumisel ülespoole. Vurril on pidustustel täita tähtis osa. Heebrea tähed, mis on vurri külgedele märgitud, tähendavad kokku „Suur ime juhtus seal” või Iisraelis elavatel juutidel „Suur ime juhtus siin”.

Hannuka on rõõmus ja õnnelik püha. Seadusekoodeks Šulhan Aruh keelab sellel ajal leinamise ja paastumise ning julgustab lõbutsema ja pidustusi nautima.

Kartulilatked, krõbedad pannkoogid, mida aškenazid naudivad, on pärit Ida-Euroopast. Kuigi need on suhteliselt hiljutised on need ääretult populaarsed.

Sefaradi juutidel on teistsugused Hannuka kombed. Näiteks pärsia juudid söövad ussikujulisi siirupimaiustusi, mida kutsutakse zelebis’eks, iisraellased naudivad sufganijot’e, mis on moosiga täidetud sõõrikuid, ja Kreeka juudid söövad loukomadeseid - maitsvaid õhulisi tainapalle, mis on kuldseks praetud ja mette kastetud.

Rohkem infot saab autori sellel aastal ilmunud raamatust „Juudi köök“.

LOE LISAKS: