Kellel poleks seda juhtunud? Paned piima pudru jaoks keema, astud köögist välja ja ... unustad! Järgmisel hetkel on köök kõrbehaisu täis, sest piim on lühikese ajaga oma elu elama hakanud ja pliidile jalutama läinud. Tundub, et pole muud võimalust, kui piima keema pannes seda kullipilguga jälgida. Aga nüüd võivad kõik rahulikumalt hingata, sest katsetasime üht vähetuntud nippi, mis toimis nagu kuld.

Piim keeb kergesti üle sellepärast, et rasva sisaldav vedelik moodustab tugevaid mulle, mis kuhjuvad üksteise otsa ja võtavad osa piima endaga kaasa. Piimas on vesi, valgud ja rasvad. Kui piima kuumutada, siis valgud kalgenduvad ja tõusevad koos rasvaga vedeliku pinnale. Tekib nn piimanahk.

Teatud hetkel muutub piim nii kuumaks, et selles olev vesi läheb keema ja tekivad mullid. Need tõusevad üles ja kohtuvad piima peal oleva piimanahaga ning tekib piimavaht. Pinnale kuhjunud piimavaht jõuab kiiresti poti ääreni ja sealt üle pliidile.

Me oleme siiamaani arvanud, et kui piima pidevalt segada, ei saa tekkida piimanahka ja ühes sellega ka vahtu, mis piima üle potiääre ajab. Tõsi see on, aga on olemas veel lihtsam nipp - tee pott enne piima sissevalamist seest märjaks ja määri poti ülemine serv võiga kokku. Ja sa näed, kuidas piim ei lähe isepäi pliidile rändama.

Oma Maitse