Aga alustame algusest ja räägime Karolyniga sellest, mida tippköök talle kuu aja jooksul pakkus.

Karolyn, mis tunne sind kõigepealt valdas kui Sind kuulutati 2017 aasta Silverspoon konkursi parimaks nooreks kokaks?

Kui meenutan seda õhtut, siis tekib ärevus. Need emotsioonid on ikka veel sellised nagu see oleks juhtunud eile. Pilt, mis on tehtud võitja väljakuulutamise ajal, iseloomustab mu emotsioone hästi. See tunne oli võimas!

Kas sellised konkursid noortele kokkadele on olulised?

Kindlasti on väga oluline, et Eestis on toetaja Silverspoon, kuna see motiveerib ning innustab noori kokkasid võistlema ja seeläbi ka arenema. Seejuures loodan, et tulevikus leiavad kõik andekad kokad aega ka enda põhitöö kõrvalt võistlemiseks. Eesti gastronoomia areneb väga kiirelt ja positiivses suunas. Kahtlemata on konkruss ja võistlussituatsioon edasiviivaks jõuks Eesti kokandusmaailma edendamisel.

Millised on põhilised katsumused täna noortele kokkadele?

Kokandussektoris tegutsevad valdavas enamuses meeskokad. Seetõttu on noorte naiskokkade jaoks katsumus läbi lüüa ja ennast tõestada, sest tihti ollakse eelarvamusega naiskokkade suhtes.

Kuid siiski, kõik oleneb iseendast ja soovist areneda. See reegel kehtib iga eluvaldkonna kohta. Olen vestelnud mitme tunnustatud restorani peakokaga ja uurinud kuidas suhtutakse praktiseerivasse kokka, kellel on töökoht, aga soovib ennast täiendada mujal restoranis. Nende suhtumine on üldjuhul positiivne kui inimene, kes tuleb kööki õppima, on ka ise positiivne ja teotahet täis.

Kuidas sulle praktika Olos meeldis? Kas ületas ka ootuseid?

Kuivõrd käisin paar aastat tagasi praktiseerimas ka Riia restoranis Biblioteka, siis oskasin aimata, mis mind ees ootab. Kindlasti oli kerge ärevus ning närvilisus, aga see oli pigem positiivses võtmes ja kui kohapeale jõudsin, siis see kadus. Kujutasin ette, et pean rohkem nõusid pesema, aga ei läinud päris nii. Sain teha palju ettevalmistusi ja service-il osaleda.

Anna ka klassikaline näide ühest praktikapäevast OLO restoranis.

Olles hommiku kokk, siis minu tööpäev algas kell 8:00. Esimene asi oli saabunud kauba paigutamine. Edasised tööd jagas mulle kokk, kes oli minu mentor kogu praktikaperioodil. Tegime ettevalmistusi kuni kella 15:00-ni, sellele järgnes koristus 30 minutit ja 15:30 algas lõunasöök. Lõunasöök kestis umbes pool tundi. Peale lõunasööki oli alati koosolek, kus peakokk rääkis, mis meid õhtul ees ootab ja millega tuleb arvestada.

Peale koosolekut hakkasime valmistuma õhtuseks service-iks ja enne seda tehti veel väike koristus. Restoran avatakse külastajatele alates kell 18:00. Tavaliselt hommiku kokk lõpetab tööpäeva kuskil 19:00-20:00. Olles õhtukokk, siis läksin tööle kell 12:00 ja selle aja sisse jäid samamoodi mõned ettevalmistused, lõunasöök ja õhtune service. Õhtukokk lahkus tavaliselt kell 00:00. Nädalad erinesid põhiliselt selle poolest, et ühel nädalal olin hommiku kokk ja teisel nädalal õhtu kokk.

Mis Sind nii kõrge tasemega köögi puhul üllatas?

Läbisaamine oli kolleegidega hea. Enamjaolt õpetasid mind kaks kokka, kellega suhtlesin igapäevaselt rohkem. Uusi tutvuseid sai ka loodud. Arvan, et kahe kokaga suhtleme ka edaspidi. Põhiliselt aitas mul sisse elada Pekka Terävä ja juhendamise osas oli suurem roll teistel kokkadel. Pekka on väga tugeva meeskonna kokku pannud ja tiim toimib suurepäraselt ka siis, kui Pekkat ennast kohapeal ei ole. Võibolla üllatavaks asjaoluks oli see, et kokkadel, kes seal igapäevaselt töötasid, on nädalas ainult üks vaba päev.

Mida sa saadud kogemusest endaga Eestisse põhiliselt kaasa võtsid? Kuhu edasi?

Õppisin uusi toidu valmistamise tehnoloogiaid ja retsepte. Sain välismaal töötamise ja elamise kogemuse. Kindlasti oli väljakutseks minu jaoks töötamine ning elamine teises kultuuri- ja keelekeskkonnas. Õppisin palju just dessertide ja eelroogade kohta. Kõike, mida õppisin, hakkan ka enda töös kasutama. Tunnen, et oskan rohkem hinnata kõike, mis on mulle tähtis.

Mis edasi saab, kuhu suundud?

Hetkel keskendun uuele väljakutsele. Nimelt juba juunikuus alustan peakokana tööd uues avatavas kohvik/restoranis, mis asub Pärnu kesklinnas, ja kuhu kõik on oodatud uusi maitseid proovima.

Konkursid noortele kokkadele on meie gastronoomia maastikul äärmiselt olulised, just praktiliste kogemuste omandamise mõttes, samuti sellega kaasnevate edasiste võimaluste osas nende endi karjääris. Eriti oluline on noorele kokale omandada praktilisi kogemusi välismaal, teises keskkonnas, õppides uusi tehnikaid, metoodikaid ja kogeda kokkade töö olemust teistes kultuurides.

Praktika kogemus on oluline, kuid siinjuures on oluline enda kirg ja tahe enese arengus, leida uusi võimalusi, et ennast proovile panna, liikuda mugavustsoonist välja. Oluline on avatud meel uutele kogemustele.

“Kui Karolyn meie juures praktikal oli, siis ausaltöeldes ei tundunud meile, et tegemist on praktikandiga, Karolyn oli üks meist, kogu tiimi osa. Oleme temale samuti väga tänulikud ning loodame, et meie teed ka tulevikus ristuvad,” sõnas Kim.

“Noortele kokkadele annaksime edasi teadmise, et ei ole just lihtne olla parim kokk maailmas, kuid veel keerulisem on ehk enese pideva arendamise ja kasvamise protsess. Uutele võistlejatele Silverspoon konkursil on meil ainult üks soovitus: Olge valmis ja avatud meelega, koguaeg, igal sekundil, kogu elu,” võttis Pekka Terävä jutu kokku.

Silverspoon 2018 hooaja “Noore Koka “ võistlus alustab taaskord ning registreerimine konkursile avatakse 21. mail ning kestab 21. juunini.