FOTOD | Halloween'i kõrvitsad ei pea alati olema hirmsad

Paari nädala pärast saabub ka meil aina enam tuure üles võttev tähtpäev ehk Halloween. USAs väga populaarne püha tähendab ka seda, et oma "elu" annavad tuhanded kõrvitsad, millesse lõigatakse ja graveeritakse erinevaid hirmutavaid kujundeid. Samas, kas alati peab olema kõik sellel tähtpäeval hirmus?

Halloween hakkas Eestis meedia õhutusel levima 1980. aastate lõpus – niisiis umbes samal ajal mitmete Euroopa maadega. Pühakutepäeva laupäev oli eesti rahvakalendris varem tundmatu ja kombestikult ühendab tähtpäev endas meie hingedeaja, mihklipäeva ja mardipäeva tavasid. Halloween'i tähistatakse tänagi rohkem linnades, kus liiguvad ringi tontlike maskidega lapsed. Vahel harva on neil käes laternad või on kasutatud Ameerika eeskujul kõrvitsalaternat. Viimast, sageli hiigelsuurte viljadega taime küll kasvatatakse Eestis, kuid mitte väga sageli. Arvestatavaks köögiviljaks muutus kõrvits 19.-20. sajandil. Küll on aga mitmetes lasteaedades ja koolides sellel päeval korraldatud kõrvitsatest laternate ja maskide tegemise konkursse, vahendavad Folklore.ee ja BoredPanda.com.

Halloween'iga tähistatakse paljudes maades ühtlasi hingedepäeva/-aega, kui oodatakse koju varem elanud inimeste hingesid, kelle mälestuseks süüdatakse kodudes küünlad.

Interneti kaudu saab saata halloween'ikaarte. Seegi tava alles levib Eestisse. Mujal hakati halloween'ikaarte müüma 1900. aastate alguses ja nende saatmine oli sajandi keskpaigaks väga üldine. Näiteks praegu saadetakse USAs üle 24 miljoni halloween'ikaardi aastas. Howstuffworks kinnitab, et sellega kuulub püha kaheksa populaarseima kaardisaatmise põhjuse hulka ning on populaarseim küünalde ostmise ja süütamise päev: 85 protsenti USA peredest süütab sel õhtul küünla lahkunute mälestuseks.

Eestis nagu mujalgi Euroopas põhjustas meedia abil leviv tähtpäev vastuseisu väga erinevatel põhjustel: küll kui ameerikaliku kultuuri näide, küll kartusest oma juurdunud pühade kõrvalejäämise ees, küll hirmust kalendripühade muutumise ees, küll kui nõidade, nõiduse ja hirmutamise reklaamija ja paljudel muudel põhjustel. Mida arvati halloween'i tulekust Eestisse aastal 2002, sellest saab lugeda Postimehe küsitluse vahendusel.

Halloween on lühenenud nimetusest pühakutepäeva laupäev (All Hallows' Even, misjuures Hallow tähendab vanainglise keeles pühakut). Halloween on tänu oma pikale ajaloole kombinatsioon paljudest traditsioonidest, millest tähtsamad on vana keldi püha Samhain, pühakutepäev ja hingedepäev.

Halloween'i kõrvitsad ei pea alati olema hirmsad: