EURO 2016: Paar näpunäidet, mida palliveeretamise kõrvale hammustada
Viimased kaks nädalat on enamikul Eesti meestel möödunud üsna tuimas ja kõrvalt vaadatuna üksluises rütmis. Alates kella 16st pole nendega mõtet plaane teha.
Jalgpalli vaatamise juurde on juba igiammusest ajast kuulunud pint õlut ning midagi, mida märjukese kõrvale hammustada. Arvestades, et suur osa pubitoite on üsna keskpärase kvaliteediga, üksluine ja üsna rasvane, tuleb just nüüd ehk vutipeo keskel anda mõned näpunäited. Kuna viimaste nädalatega on telekast läbi virvendanud üle kolmekümne kohtumise ehk ligi sada tundi vutti, ei saa ka spordi kõrvale söödud toidukraam ja ära joodud õllekogus olla marginaalne.
Kuhu oma jutuga jõuda tahan? Inimene pole mõeldud taluma selliseid raskuseid, mille paneb meile kukile ühe tippvutiturniiri kuuajapikkune läbivaatamine. Pidev ebatervislik söömine-joomine tuleb tervise arvelt. Loomulikult tahaksid vutipuritaanid mind maha lüüa, kui soovitan krõpsude, kanatiibade, sibularõngaste, ahjuvorstide ja juustukangide asemel kvaliteetsema õllejoogi kõrvale midagi tervislikumat – aga proovima peab!
Ring ümber Euroopa
Võtke „Euro 2016” võistlust kui tuuri ümber Euroopa, mis annab võimaluse iga rahvust ja kultuuri ka nende toitude kaudu endale tuttavaks teha. Lisaks sellele, kuidas mõne riigi meeskond tsenderdab nurgalööki või kes kuuluvad ründetandemisse, uurige, mis toimub osalevate riikide gastronoomias.
Võistlustel on esindatud 24 Euroopa riiki kaheksast ilmakaarest, kõigil pakkuda lauale midagi imelist. Me teame ehk paremini Prantsuse, Vene, Saksamaa ja Itaalia kulinaariat, ent kuidas on lood Albaania, Islandi, Walesi ja Türgi gastronoomilise panusega maailma toidulauale? Broneerige mõnes rahvusrestoranis laud või uurige kokaraamatuid, käärige käised üles ning keetke üks laar head borši, hautage kapsastes seakooti või lükake ahju Napoli pitsa – rahvusroogade maitsmine muudab ka jalka jälgimise põnevamaks ning toit nagu ka jalgpall seob inimesi.
Tervislikkus ei tähenda vaid kapsast
Mingil veidral kombel liigub meie mõte tervislikust toidust kuuldes kohe kapsa ja porgandi peale. Mina pole kahjuks sellel koosolekul osalenud, kus sellised arvamused kokku lepiti, ning arvan, et tervislik toit on pigem see, mis on värske, puhas ja kodumaine ning valmistatud oskavate käte poolt just nüüd ja praegu.
Jalgpalliga sobivad näiteks imeliselt hästi kokku kohalikust 'Laura' sordist praetud kartulid, mille kõrvale serveeritakse kodumaisest lihaveisest burger. Grillikraami pooldajad võivad rahumeelselt tervislikuks pidada ise grillitud searibisid koos värske coleslaw’ga. Veidramatest suupistetest võivad üllatada pannil omas rasvas praetud pardikeeled või fetaga täidetult grillitud kalmaarid. Vutiga sobib ka kala, isegi õlletainas ja fritituna.
Ärge olge oma jalkatoidu valimisel laisad, liituge seltskonnaga selles pubis või kõrtsis, mille menüü on kõige erksam, asetage hea toitumine jalgpalliga samale pulgale ning vaadake, mis saama hakkab. Üleskutse: mis juhtuks, kui veedaksite ühe jalkaõhtu täiesti ilma lihata? Väravad jäävad löömata? Vaevalt.
Käsitööõlledega jood poole vähem
Õllejoomine ja jalgpall on teineteist täiendavad tegevused, seda juba nendelt Briti impeeriumi päevadelt, kui sport ja õlu üheskoos rahva sekka jõudsid. Kuid alati ei pea õllekoguseid saama jalkamängu lõppedes mõõta gallonites ning kõhukelme juurdekasvu sentimeetrites. Väiksemad, kuid maitserikkamad käsitööjoogid aitavad tõsta tuju samal määral ning anda lisaks Mülleri või Rooney väravale emotsiooni. Ja mis kõige tähtsam – tänu väiksemale pudelile joome poole vähem. Ainus emalik nõuanne kogu rubriigis. Uskuge, kõhukelme ja maks tänavad.
