Toiduliidu juhi Sirje Potisepa sõnul on Eesti mahlaturg hakanud kosuma. “Üks põhjus on tarbijate terviseteadlikkuse kasv, teiseks on kindlasti üldine majanduskeskkonna paranemine ja kolmandaks tihedast konkurentsist tulenevalt sagenenud sooduspakkumiste kasv,” rääkis Potisepp. “Tarbijad saavad kvaliteetse mahla kätte täna oluliselt soodsamalt kui mõned aastad tagasi.”

Eesti mahlatootjate andmetel on mahlal kindel koht eestimaalaste igapäevases toidusedelis. Peamiselt juuakse mahla lõuna- ja õhtusöögi kõrvale või siis vahepalaks. Hinnanguliselt eelistavad eestlased, kellest kõige sagedasemad mahlatarbijad on vanuses 15-45 eluaastat, eelkõige kohalikke kaubamärke ning tootjate prognooside kohaselt on see trend ka püsiv.

Sirje Potisepa sõnul ei erista tänane tarbija aga väga selgelt erinevaid mahlatooteid - nii 100% mahl, nektar kui mahlajook võrdub paljude jaoks ühtmoodi mahlaga. “Suhkrust mahlas on maalitud vaenlane, pannes ühte patta ka kõige looduslikumad, vaid puuviljasuhkrut sisaldavad 100%-lised mahlad,” selgitas Potisepp, miks Toiduliit on võtnud omale südameasjaks selgitada - mida erinevad mahlatooted sisaldavad, milleks kasulikud on ning kuidas mahlaga tervist turgutada.

Septembri lõpust oktoobri lõpuni kestva teavituskampaania “Mahl – 100% head looduselt!” eesmärk on tõsta tarbijate teadlikkust mahlatoodetest, nende mõjust, soovitatavast tarbimisest ning erinevatest kasutusvõimalustest.