„Tunnustame Maaeluministeeriumi ja Eesti ametkondade tööd Hiina turu avamisel. Selleks, et suudaksime kolmandatesse riikidesse müüa sellises koguses piimatooteid, mis hakkaks kajastuma ka Eesti piimatootjate sissetulekutes, tuleb jätkata tööd teiste Aasia riikidega administratiivsete takistuste kõrvaldamiseks toiduainete ekspordil,“ lisas Sõrmus.

„Arvestades tänast kriitilist olukorda piimakarjakasvatuses, peame lisaks eksportturgudele tõsist tähelepanu pöörama ka loomakasvatuse potentsiaali hoidmisele. Kui kaotame liiga suure osa loomakasvatusest, siis on meil ka eksportturgudele tulevikus vähem asja. Vastutustundlikud riigid panustavad lisaks ekspordigeograafia laiendamisele väga tõsiselt ka kriisiabisse, mille eesmärgiks on piimakarjakasvatuse säilitamine,“ rõhutas Eesti Põllumeeste Keskliidu juhatuse esimees Vahur Tõnissoo.

Maaeluminister Urmas Kruuse kohtus täna Hiina järelevalveasutuse AQSIQ aseministri Mei Kebaoga, kellega allkirjastati toiduohutuse protokoll Eesti piimatoodete lubamiseks Hiina turule. Protokoll on aluseks konkreetsete ekspordist huvitatud ettevõtete registreerimiseks Hiina sertifitseerimisasutuses. Eksportida soovivad ettevõtted peavad end registreerima Hiina ametlikus sertifitseerimisasutuses CNCA. Vajadusel viivad Hiina ametnikud läbi veel täiendavad inspekteerimised riskihindamiseks konkreetsetes ekspordist huvitatud ettevõtetes kohapeal.

2015. aastal moodustas Eesti piimatoodete eksport väljaspool Euroopa Liitu asuvatesse riikidesse vaid 5% piimatoodete koguekspordist. Statistikaameti andmetel olid 2015. aastal Eesti päritolu piima ja piimatoodete ekspordil (kaubagrupid 0401-0406) kolmandatest riikidest suurima osakaaluga sihtriikideks Tai (1,0%), Saudi Araabia (0,9%), Ameerika Ühendriigid (0,7%), Norra (0,7%) ja Jaapan (0,6%).