Ka teine oluline komponent, mille eest peaks ennast hoidma, on tihti just coca-colas (aga ka teistes karastusjookides) kasutatav aspartaam. Aspartaami koostisosad jõuavad otseselt ajju, põhjustades peavalu, segadust, krampe ja tasakaaluhäireid. Laborirotid ja muud katseloomad on aspartaami manustamise tagajärjel ajukasvaja tagajärjel surnud

Aspartaami jõudmist meie toidulauale on saatnud mitmed kahtlased sündmused, olles mitmeid kordi eelnevalt ühendriikide toiduohutuseameti poolt hoopis keelatud. Aspartaami kasutamine kuivainetes seadustati Ühendriikides (avastajamaa) alles 1981. aastal. Miks? Kaheksa aastat ei soostunud Ühendriikide ravimiamet aspartaami kasutamist lubama, kuna laborikatsetes esinesid loomadel krambid ja ajukasvajad.

Positiivne otsus suruti läbi (ja sedagi raskustega) kui presidendiks sai Reagan (Searle`I sõber) ning siiani aspartaami lubamisest keeldunud Ravimiameti juht ametist vabastati ning asendati dr. Arthur Hull Hayes`ga. Moodustati uus komisjon, mille otsus oli endiselt EI –aspartaamile. Dr. Hayes tühistas komisjoni otsuse ning vahetult pärast aspartraami kasutamise lubamist gaseeritud jookides lahkus ta ravimiametist ja läks tööle G.D. Searle’i suhtekorraldusfirmasse. Aspartaami võidukäik sai alata.

Michael Blanding, kes äsja avaldas raamatu Coca-Cola ajaloost, paljastab rohkem kui 200 riigis tegutseva hiigelfirma teisigi varjukülgi. Väidetavalt seostatakse firmat ametiühingutegelaste mõrvamisega Lõuna-Ameerikas. Coca-Cola villimistehased Indias ja Mehhikos on aga süüdi kohalike mageveekogude kuivamises ja saastumises.