Järgmiseks tehke endale selgeks, mismoodi te kohvi kavatsete teha. Kui teil on kodus espressomasin, siis tuleb osta kohvioad. Ubade puhul kehtib sama põhimõte mis jahvatatud kohvi puhul: mida heledam röst, seda hapukam. Enamasti tehakse kodus aga kohvi filterkannumasinaga, presskannuga või otse tassi, see viimane on niinimetatud pätikohv või tudengikohv. Osal inimestel on alles veel nõukaaegsed mulksumasinad. Mõnes kodus tehakse ka Türgi kohvi või potikohvi, nagu vanasti suurtes sööklates tehti. Reegel on see, et presskannu jaoks mõeldud kohv on jahvatatud jämedamalt kui filterkannu oma, nimelt tuleb peenelt jahvatatud kohv pärast valades läbi sõela teile tassi. Kruusikohvi jaoks on tegelikult olemas ka spetsiaalne kohv (pakendil kirjas „in cup“),“ selgitab kohviekspert.
Meisterbaarmen ja kohvikoolitaja Helger Aava

Vaata parim-enne-kuupäeva!
Mida aga kindlasti enamik inimesi poes ei vaata, on kohvi röstimisaeg (ei ole kahjuks küll kõigi tootjate pakendeil kirjas) ja best before ehk parim-enne-kuupäev. Mõeldakse, et mis selle kohviga ikka juhtub, hermeetilises pakendis ju. Ega see vorst ole, mis hapuks läheb. Nojah, hapuks ei lähe, aga mida kauem kohv pakis seisab, seda kehvemaks muutub selle maitse. Sestap tasub alati eelistada võimalikult hiljuti röstitud kohvi ehk siis sellist, mille parim-enne-kuupäev on võimalikult kaugel tulevikus.

Eestis on müügil põhiliselt kaht sorti kohvi: araabika ja robusta. Eelistama peaks ikka 100% araabika kohvi, sest see on pehmem. Võib aga olla, et mõni eelistab just robustat, mis on tõepoolest robustsema maitsega, aga kus on ligi kaks korda rohkem kofeiini kui araabikas.
Hoolikas peab olema hiljem kodus kohvi säilitamisel. Põhiline, et õhk kohvile ligi ei pääseks. Poest võib osta spetsiaalse kohvipakisulguri, aga asja ajab ära ka pesulõks. Peaasi, et enne sulgemist kohvipakist õhk korralikult välja pressitakse.

Keev vesi kõrvetab kohvi ära
Kui läheb kohvitegemiseks, ükskõik mil viisil, on esimene reegel: kohv ja keev vesi kokku ei sobi. Keev vesi nii-öelda kõrvetab kohvi maitse ära. Seepärast ei ole ka need mulksumasinad eriti soovitatavad, sest seal mulksubki just keev vesi. Kui presskannu kohvi teete, jätke keema läinud vesi paariks minutiks seisma ja alles siis valage kohvipurule.
Vesi avaldab kohvi maitsele väga suurt mõju.

„Osa inimesi väidab, et kõige parema kohvi saab destilleeritud veega. Ma olen proovinud, aga minule absoluutselt ei meeldi. Destilleeritud veest on kõik mineraalid välja võetud, see on surnud vesi ja sellest ei tule minu meelest üldse hea kohv,“ on kohvieksperdi seisukoht.
Vee kvaliteet ja koostis on isegi pisikese Eesti eri paigus täiesti erinev. Tartu ja Pärnu kandi vees on palju rauda. Rauda on ka Saaremaal, aga seal on lisaks veel palju lupja. Kõik see mõjub kohvi maitsele.
„Olen teinud teste sama kohviga nii Tallinna kui Tartu vett kasutades. Panin kohvi grammipealt ühepalju ja vett nõndasamuti. Ühes kohas tuli kohv väga hea, teisal ei kõlvanud üldse juua – hirmus lahja. Nii et kus palju rauda vees, seal peaks kohvitegemiseks võtma tunduvalt rohkem kohvipuru,” õpetab Aava.

Ära kohvipuruga üle pinguta
Keskeltläbi tuleks ühe tassi kohta võtta kuus-seitse grammi kohvi. Kui tahate hästi täpne olla, kaaluge üks kord see kogus välja ja vaadake, kui palju seda kohvikulbikeses või lusikas mahuliselt on. „Paljud inimesed panevad kohvi silma järgi ja minu kogemus ütleb, et pea alati pannakse niimoodi liiga palju. Tõsi, Eesti inimene ongi harjunud, et kohvi maitse peab olema hästi tugev ja tummine, kohv süsimust. Tegelikult tuleb selline kohv hoopis mõru ja kibe ning inimene süüdistab asjas kohvisorti. Aga kui kohvi kogus on õige, on kohvi maitse hulga parem. Proovige ise, kusjuures maitset on kõige efektiivsem testida kohvi lurinal rüübates,“ ei loe kohviekspert luristamist, vähemalt kohvi puhul, sugugi halvaks lauakombeks.
Poes on müügil ka pisikesed pakid, millest saab täpselt ühe kannu (1,8-liitrise) filtrikohvi – nii jääb endal doseerimine ära.

Ära jäta kohvi paksu peale seisma!
Mõni joob kohvi lihtsalt selle pärast, et maitseb, mõni selle pärast, et madalat vererõhku kõrgemale upitada või muidu erksamaks saada. Kõige rohkem kofeiini sisaldab presskannukohv.
„Kofeiini hulk sõltub sellest, kui pikalt kohvipuru ja vesi kokku puutuvad. Nii et espressokohvis on tunduvalt vähem kofeiini kui kannukohvis, sest espressomasinas jookseb vesi läbi kohvi ainult 20–25 sekundit. Filterkohvimasinas käib asi veelgi kiiremini.

Presskannuga kohvi tehes tuleks pärast kuuma vee pealevalamist kohv läbi segada ja lasta olenevalt röstimisastmest 4–6 minutit tõmmata ning siis kaas koos sõelaga alla vajutada. Kui teete rohkem kohvi, kui kohe ära joote, soovitan kohvi termosesse ümber valada. Seistes hakkab kuum vesi kohvist mõrkjat maitset välja imema ning järgmised tassitäied ei anna esimesega võrreldagi. Ka on igas järgmises tassis kohvipaksu peal seisnud kohvis üha rohkem kofeiini,“ jagab kohvikoolitaja veelgi nõuandeid.

Õhtul ära joo piimaga kohvi!
Tihti mõeldakse õhtul kohvi juues, et peaks törtsu piima peale valama, sest musta kohvi juues ei tule äkki und.
„Ja siis väherdakse voodis ja mõeldakse, miks ikkagi und ei tule. Musta kohvi juues läheb kofeiin organismist välja 40–50 minutiga. Kui panete piima peale või joote cappuccinot või lattet, püsib kofeiin teil sees mitu korda kauem. Põhjuseks on laktoos, mis pikendab kofeiini mõju organismis kaks-kolm korda. Nii et õhtul ärge mitte kunagi jooge piimaga kohvi! Pigem vähem, aga ainult musta!“ hoiatab Aava.

Ja veel: kohv võib olla ka näiteks peavalurohuks.
„Väsimuse puhul teeb erksaks ja mõnel võtab ka peavalu ära see, kui teha väike tassitäis hästi kanget kohvi, kuhu panete juurde lusikatäie suhkrut ja paar viilu sidrunit, mis tuleb puruks vajutada. Segate ja joote korraga ära. Läheb tsipa aega mööda ja olete värske kui maikuu hommik,“ on Aaval veelgi nippe varuks.