Millest saab valmistada veini — kas ainult viinamarjadest ja puuviljadest? Kui palju veini toodavad veinihiiud? Kalorid ja veini kangus. Ja teisi põnevaid fakte veinide kohta.

1. Veini ei tehta ainult viinamarjadest, seda saab teha õuntest, granaatõuntest, leedrimarjadest, sõstardest ja paljust muust. Isegi näiteks avokaadodest, vahtrapuumahlast, tomatitest, kõrvitsatest ja lausa küüslaugust.

2. 5 juhtivat veinitootmise maad on Itaalia, Prantsusmaa, Hispaania, USA ja Argentina. Esimesed kolm riiki toodavad üle poole maailma veinidest. Et mõistaksid, kui suurt hulka veini see tähendab, siis piltlikult öeldes toodavad nad koguse, mis teeb triiki täis üle 5000 olümpiabasseini.

3. Valge veini värv muutub küpsedes tumedamaks, samas punase veini värv aga heledamaks. Vein on üks väheseid pruukoste, mis muutub küpsedes paremaks, ehkki selle üle ka vaieldakse. Igal juhul muudab küpsemine veini maitset.

4. Kõige rohkem Chardonnay viinamarju kasvab Californias. Viinamarjasorte, millest veine tehakse, on maailmas aga üle 1000. Kõige levinumad punase viinamarja sordid on Cabernet Sauvignon, Merlot ja Tempranillo. Chardonnay on selles topis aga alles 5. kohal, heledadest sortidest on temast ees Arien. Sauvignon Blanc on alles 8. kohal. Cabernet Sauvignon, Merlot ja Sauvignon Blanc pärinevad Bordeaux’st Prantsusmaal.

5. Üks 150 ml klaas veini sisaldab 100 kcal. Kaloreid annavad alkohol ja suhkur, millest suurema koguse kaloreid annab siiski alkohol — 7 kcal grammi kohta, kui suhkur annab 4 kcal grammi kohta. Seepärast on oluline jälgida veini kangust — mida kangem vein, seda kalorirohkem ta on.

6. Kui kellelgi on önofoobia, siis ta vihkab veine, önofiilid samas naudivad neid. Önoloogid on veinieksperdid, veiniteadlased, kes ilmselt on ka önofiilid samal ajal, muidu poleks neil töö tegemine ilmselt võimalik.

Allikas: goodhousekeeping.com

Oma Maitse