Ühelt poolt on tegemist puhtalt kultuurilise, kogemusliku või piirkondlikku erinevuse ja eelistusega: need kelle toidulaual on koriander alati, lapsepõlvest saati olnud, või kelle gastronoomilised eelistused on alati koriandrit sisaldanud naudivad seda Hiina, India ja Tai köögi ühte alustala väga. Samas kui võtta Eesti gastronoomia ja meie kulinaarne taust, siis koriander on üsna harv ja hiline lisand meie köögis, mis muudab ka koriandrit mitte eelistavate hääle tugevamaks.

Väidetavalt tunnevad aga 4-14% inimestest kogu planeedil - olenevalt siis nende geograafilisest paiknemisest - koriandrit süües vaid tugevat seebi maitset. Teadus on seda probleemi uurinud ning jõudnud arusaamale, et inimesed, kellele koriander ei meeldi ei ole lihtsalt pepsid või nõudlikud oma toidu suhtes, neil on geneetiline soodumus koriandrit maitstes tunda hoopis seebi maitset, vahendab ScienceAlert.com.

Maitsed.ee

Mugavusgeneetikafirma 23andMe viis 2012. aastal läbi uuringu, kus 30 000 kliendilt, kelle geneetiline kaart oli firmal olemas, küsiti kas neile meeldib koriander ja mismoodi see maitseb. Seejärel võrreldi küsimuste vastuseid nende inimeste geneetilise kaardiga. Selgus, et need küsitletud, kes arvasid, et koriandriga maitsestatud supid maitsevad nagu seebivahune vannivesi, omasid punti geene, mis kodeerivad ajule lahti ka seebilõhnu. Täpsemalt ühendas neid inimesi üks geen, millel oli küljes lõhna/maitse retseptor nimega 0R6A2, mille ülesanne on ära tunda erinevaid aldehüüde, ehk ühendeid, mis annavad erinevatele toitudele nende konkreetse lõhna - ka koriandri lõhna. Koriandri konkreetse ja erilise lõhna eest vastutavad mitu erinevat aldehüüdi, mis on samal ajal aga ka seebitootmise kõrvalproduktid.

Samas leidsid vaid 15% neist inimestest, kellel oli 0R6A2 retseptor, et koriander maitseb seebiselt. 11% neist, kellel seda retseptorit üldse polnud, leidsid samuti, et koriander maitseb seebiga sarnaselt. Ehk siis geenid mängivad rolli, selles, kas meile meeldib või mitte ühe maailma huvitavama maitsetaime mekk. Aga palju omab selles rolli ka varasemalt mainitud keskkond ja harjumused.

Mis see koriander, meile tuntud ka kui aedkoriander, tegelikult on?

Väliselt peterselli meenutava koriandri lehed (kinza) sisaldavad rohkesti C-vitamiini ja on maitsvaks lisandiks salatites ja suppides. Reeglina kasutatakse vaid koriandri lehti, ent nt tai köögis kasutatakse koriandrivarsi karride maitsetsamiseks.

Aedkoriandri seemned kuuluvad maailma vanimate teadaolevate vürtside hulka. Taime kasvatati juba 3500 aastat tagasi ja 1400 eKr on tõendeid selle kohta, et vanad kreeklased kasutasid seda ravimina. Roomlased kasutasid koriandriseemneid liha säilitamiseks.

Vanim teadaolev leid pärineb Iisraelist neoliitikumi savinõust, kust leiti aedkoriandri 15 kuivatatud laguvilja. Umbes pool liitrit koriandriseemneid leiti Tutanhamoni hauakambrist ning kuna aedkoriander looduslikult Egiptuses ei kasva, on seda peetud tõendiks aedkoriandri kultiveerimise kohta Vana-Egiptuses.

Maitsed.ee

Koriandrit on mainitud Piiblis 2. Moosese raamatus 16:31: "Ja Iisraeli sugu pani temale nimeks manna, ja see oli kui koriandri seeme valge ja ta maik oli nõnda kui meekookide maik."

Terved või jahvatatud koriandriseemned sobivad väga paljude toitude maitsestamiseks, nagu kalale ja mereandidele, lihatoitudele, riisi- ja muna- ja kartulitoitudele, juustudele, marinaadidele, kookidele, küpsistele, piparkookidele. Koriandriseemned on ka tuntud maitseainesegude karripulbri ja garam masala koostises.

Vaata ka videost, miks inimesed kas armastavad või jälestavad koriandrit: