Itaallasi tuntakse kui nautlejaid ja gurmaane, kellel alati on aega
Vahemeremaade üks armastatuim sihtkoht nii eurooplaste, ameeriklaste kui asiaatide seas on Itaalia. See riik on maitsete, veinide, elamuste ja nautimise maa. Maailmas leidub palju turiste, kes rändavad Aadria mere piirkonna pärliks peetavasse riiki ainuüksi toidu- ja veinikultuuriga tutvuma, sest itaallasi tuntakse kui nautlejaid ja gurmaane, kellel alati on aega ning kes hea toidu nimel ei heitu ka tõsisest sõnavahetusest.
Itaalia on sünnimaaks nii pitsale, pasta Bolognesele, oliiviõlile, Chianti punaveinile, parmesani juustule, palsamiäädikale, Lamborghinile kui Ferrarile, Guccile ja Versace’ile, La Scala teatrile kui Pavarottile. Seepärast kutsub Maitsed.ee teid välislugude sarjas just Itaaliasse.
Läbi aegade on Itaalia tuntud kultuuri kõrge taseme poolest, mille pealinna Roomasse ning Toskaana maastikele ihkavad paljud tuntud kui tundmatud kunstnikud. Mainimist väärib ka religiooni kõrge osatähtsus itaallaste elus, kuivõrd katoliikliku maailma peaks oleva paavsti residents paikneb Rooma südalinnas asuvas omapärases Vatikani linnriigis. Ning ilma jalgpallita oleksid Itaalia väikekülad kui unustustehõlma vajunud antiikteatrid. Seepärast uurib maitsed.ee küünlakuu tegemisi just sügiseses Itaalias.
Itaalia kööki iseloomustavad lihtsus, värvid, traditsioonid, kodukesksus, millest peamiselt tuuakse välja mahe juust ja grillitud liha. Hommikusöök on enamjaolt kesine ja piirneb küpsistega. Lõuna- ja õhtusöök on rikkalikud. Seda võimaldab ka üle riigi levinud komme mitmetunnist lõunapausi pidada, et siis pärast tööpäeva lõppu kella 7 kandis järgmiseks toidukorraks ettevalmistusi tegema hakata. Üldjuhul valmistab tavalises peres toidu pereema, kuid protsessi kaasatakse vahel terve pere. Nimelt toidu valmistamine koos pokaali veini, oliivide ja kohaliku käsitöösaiaga võivad venida mitmetunniseks ettevõtmiseks. Samas pikad lõuna- ja õhtusöögid on Itaalias üsna tavapärased, seda eriti nädalavahetustel, kui koju saabuvad ka kaugemal elavad pereliikmed.
Maitsed.ee külastas Itaalias päikeselise Toskaana pärliks peetava Firenze külje all Reggello maakonda, mis asub Firenzest ligikaudu 40 km kaugusel lõuna poole. Seda piirkonda iseloomustavad maalilised vaated, vahelduvad mäenõlvad ja orud, päikese poole kõrguvad elegantsed küpressid ja lõputud oliivisalud, pilkuköitvad viinamarjaistandused, veinimõisad ning pisikesed õlifarmid. Maakonnaga sama nime kandvasse külasse pääseb hästi rongiga, kus lähim peatus on 10 km kaugusel. Piirkonna avastamiseks aga soovitame kasutada autotransporti, kuid sel juhul tuleb olla valmis lakkamatuks kurviliseks „ameerika raudteeks“, kus ka kogenud rallifanaatikul võib kõhu alt õõnsaks võtta.
Piirkonna köögist leiab peamiselt erineva nimetuse ja liigiga pastasid, lihatoite ja õhukesel põhjal pitsasid, mis erinevalt Eesti moel üle kuhjatud kattest, on itaalia „tricolore“ (tõlkes kolmevärviline) variandina võõbatud kergelt tomatipastaga ja kaetud mozzarella ning basiilikuga. Sellest muide tulenevad ka ajaloolised Itaalia riigi lipuvärvid. Mereäärsetes piirkondades pannakse enamjaolt rõhku mereandidele, sh leiab sealsetelt toidulaudadelt erinevaid kalu, krabilisi, krevette ja karpe.
Firenze eripära näiteks on salvei ja oliiviõliga keedetud oad ning „florentina“, mis on väga kvaliteetne veise sisefileest, hirve-, metssea- või jäneselihast valmistatud toit, millele sekundeerib rikkaliku sisuga supp. Restoranides serveeritakse seda pooltoorelt, mida üldjuhul tellitakse suurtes kogustes korraga. Kõige tipuks on väga levinud veini kõrvasele hästi sobivad ja kriitiliselt magusad küpsetised.
Piirkonna enamus toorainest on kohalikku päritolu, siin kasvatatakse valdavalt oliive, viinamarju ja köögivilju. Tuntuim artikkel on esimese külmpressi oliiviõli (extra virgin olive oil) ja vein oma ehedas olemuses – kodune, mahepõllumajanduses või tööstuslikult toodetud – see kroonib igat suuremat einet.
Pea igas külas on ka oma ajalooga restoran või kohvik, mis on avatud kogu päeva hiliste õhtutundideni. Toiduvalik on üldjuhul pigem tagasihoidlik, kuid pakub kohalike eelistustest lähtuvalt eel- ja pearoogi ning küpsetatud või tööstuslikku laadi desserte. Isegi kui keskmine itaallane külastab kohvikut pigem kohvijoomiseks või jäätisega maiustamiseks, ei möödu ükski juhuslik tuttavaga kohtumine ilma leti ääres kohvi rüüpamise ja tubakat nautivate külastajateta.
Itaalia toidust rääkides tuleb välja tuua ka toidumaailma superstaariks peetav Massimo Bottura, kes kogus tuntust näilikult maha pillatud sidrunikoogiga (Oops, I dropped a lemon tarte). Andekas kokk on välja andnud raamatuid ning peab kolme Michelini tärniga premeeritud restorani Modenas. Massimo Bottura külastas hiljuti ka Tallinnat, loe temaga tehtud intervjuud SIIT!
