Lapsest saati on meid õpetatud, et kui sul tekib millegi järele “isu”, siis on kindlasti tegemist juhtumiga, kus meie keha ütleb meile, et midagi on puudu – näiteks vitamiine või mineraale – ning nende taset oleks vaja kehas tõsta. Kõlab ju loogiliselt, kuid samas tekib ka koheselt dissonants – miks vajab keha oma energia ja muude varude täiendamiseks igapäevaselt küpsiseid, šokolaadi ning rasvaseid valmistooteid?

Siia ongi koer maetud, nagu öeldakse. Tegelikkuses ei ole meie “isud” seotud kehalise vajadusega täiendada mõningaid varusid, vaid ajupoolse signaaliga mõnutundeks. Kui meie keha sooviks täiendada vitamiinide, mineraalide või proteiinide varusid nõuaks ta meilt juurviljade, puuviljade ja muude toiteväärtuslike toitude söömist. Meie aju aga soovitab meil süüa magusat, rasvast ja maitserikast.

Meie aju saadab neid signaale välja ühel väga lihtsalt põhjusel: vaja on balansseerida ajukeemiat, mis omakorda reguleeriks meie meeleolu – me sööme tavaliselt stressist, kurbusest, hirmust, ebamugavusest ja nii edasi. On loomulikult mõned kindlad kehakeemia juhtumid, kui keha saadab need signaalid läbi aju, enamasti on tegemist aga siiski lähivaatega meie meeleolusse – me sööme kui me tunneme!

Kuid millest tulenevad need isud ning mis peamine, mida need isud meie ning meie kehale kohta ütlevad!

Maitsed.ee