Kui me vaatleme näiteks juustu, siis selle imelise ja palju armastatud toidu puhul on peamiseks pahategijaks proteiin nimega kaseiin. Seda proteiini leidub igas piimasaaduses ning kaseiin vallandab kehasse opiaate nimega kasomorfiinn, mis omakorda manioukeerib aju dopamiini retseptoreid – tekitades nii mõnu- ja rahulolutunnet. Sõltuvuse tekitamise põhjus juustu puhul on kaseiini kontsentratsioonis – kaseiini on piimas umbes 80% ning ühe kilo juustu valmistamiseks kulub 10 kilo piima.

Loomulikult on üsna meelevaldne nimetaa juustu kräkiks, kuid samas toimib keemilis-bioloogiliselt juust meie ajus ja kehas üsna sarnaselt. Lihtsam võrdlus oleks juustu ja selle sõltuvust võrrelda suitsetamisega – mõlemad on sõltuvused, kuid üks neist on sotsiaalselt ja ka meditsiiniliselt tunnustatud, teist peetakse selgelt naljakaks.