Marteau sõnul oli kõige suuremate muutuste ehk klaaside suurenemise aeg 1990dad. Teadlased leidsid ka seose selle vahel, et mida suurem on veiniklaas seda suurem on meie veinitarbimise hulk.

Käitumis- ja terviseuuringute keskuse töötajad viisid läbi ka käitumisuuringu müües Cambridge baarides 175 milliliitrit veini kolmest erisuurusega klaasist. Suuremast klaasist müües suurenes läbimüük 14%, samas kui teistes klaasides müük ei muutunud. Teadlased leidsid, et sama seis on ka söömisega, kuna taldrikud on samuti sajandite joooksul suurenenud ja võivad näiteks Suurbritannia puhul olla vastutavad umbes 65% ulatuses inimeste ülekaalust.

Marteau tõi näitena ühe teise nende enda keskuse poolt läbi viidud uuringu, kus kahele erinevale grupile serveeriti suppi. Erinevus oli selles, et ühele grupile serveeriti supp kausist, mis täitis ennast põhja kaudu ise. Tulemuseks oli see, et isetäitva supikausi taga lusikaid välgutanud katsealused sõid kaks korda rohkem kui tavalisest kausist ampsanud. Ning mõlemad sööjad arvasid, et kõht on neil samal tasemel täis.

Suurimaks probleemiks peab nii ülesöömisel, joomisel, suitsetamisel ja vähesel liikumisel Marteau nende pahede kohta käiva sõnumi nõrkust. Tema hinnangul mõju lause, et "Jää on nõrk!" paremini kui see, et ka sinu tagumiku all olev diivan on tapja.

Veider on see, et lauanõud ei ole ainsad, mis on aastatega suurenenud: uurijad leidsid, et 20 viimase aastaga on ka saiakäärud keskmiselt 11% suurenenud.