Fütotoitained on bioaktiivsed komponendid, mis ei ole esmavajalikud toitained, kuid mis omavad positiivset efekti tervisele. Neid leidub peamiselt ainult taimedes ja seostatakse taimede endi kaitseomadustega, samuti värvuse, lõhna ja maitsega. Erinevad taimed võivad toota 10 000–80 000 fütotoitainet.

Tuntakse üle 30 000 fütotoitaine ja neist umbes 5000–10 000 tarbitakse toiduga. Arvatakse, et portsjon köögivilju võib sisaldada üle 100 erineva fütotoitaine. Fütotoitainete sisaldus sõltub viljast, selle kasvutingimustest, küpsusastmest jpt teguritest. Et saada maksimaalset kasu puu- ja köögiviljades leiduvatest toitainetest ning fütotoitainetest, tuleb süüa erinevaid vilju, vahendab TAI veebileht Toitumine.ee.

Kindlasti tuleks eelistada fütotoitainete saamist looduslikest allikatest, mitte toidulisanditest, sest toidulisanditena on võimalik saada vaid väikest osa teadaolevatest fütotoitainetest ning need ei ole sama efektiivsed puu- ja köögiviljadest saaduga. Lisaks töötavad fütotoitained sünergiliselt, mis tähendab, et nende koosefekt tervisele on suurem kui üksikute fütotoitainete efektide summa. Kui mõnd fütotoitainet saadakse ohtrasti rikastatud toidust või toidulisanditest, võib tekkida üledoseerimise oht, teadaolevas ja söödavas toidus sisalduvad fütotoitained ning nende kogused tervisele ohtlikud ei ole.

Fütotoitainete alarühmi on erinevaid, neid eristatakse näiteks funktsioonide või allikate põhjal, üks võimalik loetelu on esitatud ka tabelis 2 (tabeli leiad altpoolt!). Fütotoitaineid on osaliselt võimalik siduda ka nende värvuse või taimede värvusega, milles nad esinevad.

Fütotoitainete toimet organismile seostatakse peamiselt vähivastase ning südame-veresoonkonnahaigusi ennetava toimega. Epidemioloogilised uuringud tõestavad, et inimestel, kes tarbivad vähemalt 500 grammi puu- ja köögivilju päevas, on väiksem risk vähkkasvajate ja südame-veresoonkonnahaiguste tekkeks.

Headeks fütotoitainete allikateks on näiteks: spargelkapsas, lillkapsas, valge peakapsas, lehtköögiviljad, spinat, tomat, paprika, porgand, arbuus, tsitrusviljad, mango, papaia, punased viinamarjad ja sellest valmistatud mahl, õun, melon, pirn, sojaoad, oder, pruun riis, bataat, täisteranisu, mais, ingver, piparmünt, rosmariin, tüümian, küüslauk, oregano, basiilik, seller, sibul, petersell, punane vein, roheline tee.

Fütotoitainete saamist puu- ja köögiviljadest saab suurendada:

  • hoides puu- ja köögiviljad nähtaval, et sul seisaks meeles neid süüa,
  • juues karastusjookide asemel mahla,
  • lisades tükeldatud puuvilju müslile, pudrule, piimakokteilile, pannkookidele, küpsetistele, kookidele,
  • kasutades puu- ja köögivilju vahenäksimistena,
  • kasutades maiustuste asemel kuivatatud puuvilju ja marju,
  • asendades toitude maitsestamisel soola värskete maitsetaimedega, näiteks murulaugu, tüümiani või küüslauguga.

Tabel 1. Fütotoitainete erinevus põhi- ja mikrotoitainetest


Oma Maitse