Keefir sisaldab mitmeid eluks vajalikke toitaineid

Keefir sisaldab palju valku, kaltsiumi, magneesiumi, fosforit ning heas vahekorras kaaliumi ja naatriumi — kõik need komponendid teevad organismile palju head. Vitamiinidest leidub keefiris erinevaid B-grupi vitamiine, A- ja E-vitamiini. Sageli lisatakse keefirile ka D-vitamiini, kuna põhjamaa inimestel on sellest päikesevitamiinist suur puudus, seda eriti talvisel ja sügisesel ajal.

Keefir mõjub seedimisele suurepäraselt

Soolestiku mikrofloora mõjutab meie tervist ja enesetunnet. Näiteks nõrgestab bakterite tasakaalu muutumine soolestikus meie immuunsussüsteemi, mis omakorda muudab inimese vastuvõtlikumaks erinevatele põletikele ja haigustele. Uuringud näitavad, et pikaajaline soolestiku mikrofloora tasakaalutus võib sillutada teed tõsisemate haiguste väljakujunemisele nagu ülekaalulisus, diabeet, astma ja kroonilised seedeprobleemid. Inimese organism omastab hapendatud piimatooteid hõlpsamalt kui tavalist piima, sest piimhappebakterid on seedimiseks ära teinud vastava eeltöö. Hapendamine vähendab laktoosisisaldust ja piimavalkude allergeenseid omadusi, seetõttu sobivad need tihtipeale neile, kes rõõska piima ei talu.

Keefiril on seedenäärmeid ergutav toime

Keefir on happeline jook, mille pH tase jääb 4,2 ja 4,6 vahele. Klaasitäis keefiri enne põhieinet tõstab isu ja soodustab hilisemat seedetegevust, mistõttu on keefir hea abimees kehakaalu langetamisel. Keefir aitab kustutada janu, samuti sobib see ideaalselt vahepalaks põhisöögikordade vahele. Keefiri joomine ergutab ainevahetust ja aitab seedekulglas paremini omastada mitmeid eluks vajalikke toitaineid.