Antioksüdandid on ained, mis takistavad vabadel radikaalidel kehale kahju teha.

Vabad radikaalid on molekulid, mis tekivad erinevate keemiliste reaktsioonide käigus inimese organismis. Teatud määral on vabade radikaalide teke organismile vajalik, sest see tagab normaalse ainevahetuse ja rakkude talitluse. Vabad radikaalid muutuvad ohtlikuks, kui nende osakaal organismis märgatavalt suureneb.

Vabade radikaalide mõju:

  • kiirendavad vananemist,
  • kahjustavad nahka raku tasemel ja tekitavad kortse,
  • tekitavad haiguslikku rakkude jagunemist,
  • kahjustavad südame tööd,
  • põhjustavad väsimust ja energiapuudust,
  • põhjustavad kasvajaid
  • ja vastutavad ka arvukate teiste ebatervete nähtuste eest kehas.

Vabad radikaalid ründavad pidevalt keha väljastpoolt (päikesekiirgus, keskkonnasaaste, elektromagnetiline kiirgus jne) ning seestpoolt, normaalse elutegevuse ja ainevahetuse tõttu. Need ebastabiilsed molekulid loovad lõpmatu ahelreaktsiooni tõttu miljoneid uusi vabu radikaale, mis hävitavad proteiine, rakke, kudesid ja organeid. Vabade radikaalide kahjustus kasvab, kui toit on antioksüdantide-vaene, koos suurenenud kalorite tarbimisega. See juhtub seoses suitsetamise, alkoholi tarbimise ja ravimite manustamisega, samuti vananedes ning haiguste puhul.

Vabade radikaalide kahjustus kasvab, kui toit on antioksüdantide-vaene, koos suurenenud kalorite tarbimisega.

Taimsed toidud on haigustega võitluses parimad. Antioksüdandid mängivad olulist kaitserolli taimede jaoks ja kui neid tarvitavad toiduks inimesed, siis annavad taimed meile edasi samu antioksüdante meie kehade kaitseks.

Antioksüdandid peatavad vabade radikaalide poolt alustatud ahelreaktsioonid. On palju erinevaid antioksüdantide liike ja nad töötavad erinevatel viisidel: nad võivad vähendada vabade radikaalide energilisust, peatada üldse vabade radikaalide esmast tekkimist või katkestada ahelreaktsiooni, et vähendada vabadest radikaalidest põhjustatud hävitustööd.

Kuidas me antioksüdante saame?

  • Toidust – marjad, puuviljad, köögiviljad, salatid.
  • Keha ise toodab.

Antioksüdante on saadaval nii vitamiinidena (A, C, E) ja mineraalidena (tsink, seleen, mangaan). Kõik sellised ühendid on väga levinud marjades. Ühed parimad supermarjad antioksüdantide allikana on metsmustikas, asteplaju, kibuvits, aroonia ja goji.

Astelpajumarjad on väga rikkaliku keemilise koostisega luuviljad, mis sisaldavad kõiki peamisi antioksüdante nagu askorbiinhape, tokoferoolid, karotenoidid, flavonoidid, kumariinid ja terpenoidid. Astelpajuviljad on kibuvitsa ja mustsõstra kõrval ka suurepäraseks C-vitamiini allikaks.

Üks parimatest antioksüdantide hulga suurendamise võtetest on nende pidev manustamine mitmekülgse, värske ja puhta toiduga, kus ei ole saaste-, lisa- ega säilitusaineid.

Goji mari on alates 21. sajandi algusest arenenud maades saanud kiirelt suure tähelepanu osaliseks tänu toiteväärtusele ja antioksüdantsetele (organismis vabade radikaalide tegevust pärssivatele) omadustele. Goji mari kui ravimtaim kuulub nn “superviljade” hulka.

Mustikate regulaarne tarbimine aeglustab vananemisprotsessi, tugevdab immuunsüsteemi ning sarnaselt hundimarjadega vähendab silmahaigustesse haigestumise riski.

Arooniamari on pungil täis bioaktiivseid toitaineid, vitamiine ja antioksüdante. Lisaks on hiljutised uuringud näidanud, et aroonia on ka üks kõige vägevamaid “relvi” vananemise vastu, sest selle antioksüdantide tase on maailma marjadest kõige kõrgem − lausa 16 mikromolekuli 100 grammi kohta!