Teades seda fakti, otsustasid teadlased India Tüvirakubioloogia ja Regeneratiivse meditsiini Instituudist võtta prussakatelt piimanäidiseid ning võrrelda nendes leiduvaid proteiinikristalle inimese. või lehmapiimast leitutega. Mida teadlased aga avastasid oli midagi äärmiselt huvitavat: prussakapiim on väga proteiinirikas sekreet, millel on kuni kolm korda suurem kalorisisaldus kui näiteks pühvlipiimas. Lisaks sellele oli "piim" väga stabiilne ja säiliv ning selles olid mehhanismid, mis kontrollisid piimas leiduvate toitainete vabastamist kehasse. Neid argumente arvesse võttes arvavad teadlased, et kui töötada välja hea sünteesimisviis võik prussakapiimast saada tuleviku supertoit.

"Need prussakapiimas leiduvad proteiinikristallid on nagu terviktoit - neis on nii proteiine, rasvu kui ka suhkruid. Kui vaadata aga lähemalt proteiinidesse, siis on neis olemas kõik põhilised amiinohapped," selgitas teadlastegruppi kuuluv Sanchari Banerjee avastust ajalehele Times of India.

Hetkel kulub prussakatelt piima saamiseks 54 päeva ning kogused on vastavad sellele, kui suured on prussakad, keda "lüpstakse". Piima korjamine putukatelt ei ole mõistlik, samas on nüüd teada selle piima keemiline koostis ja proteiinide sisaldus ning sekreeti saab hakata põhimõtteliselt tootma tehislikult. Ning lisaks sellele, et prussakapiim on selgelt parema toitumusliku väärtusega on see ka keskkonnale parem.

Selleks, et piim jõuaks lehmalt meie külmkappi tuleb käi läbi nii palju jadasid, et piima tootmisel on väga suur roheline jalajälg. Sama seis on ka vegetaarsete piimadega - näiteks mandlipiima tootmiseks kulutatakse nii suures koguses vett, et tegemist ei ole enam keskkonda säästva piimaga.

Prussakapiim on kui releega varustatud toit, mis väljastab inimese kehasse energiat pika aja vältel ning on nii täielik toit, et põhimõtteliselt ei olekski vaja midagi tahket tarbida. Probleem on aga selles, et inimestele meeldib süüa ning teiseks on paljudel kerge vastumeelsus putukatele.