SPORDITOIT: Kas tervisesportlane peaks kasutama toidulisandeid parema tulemuse nimel?
Toidulisandeid tootvate firmade eesmärk on müüa oma toodet ning nad ei ütle, et kõige olulisem on tegelikult tasakaalustatud toitumine ja füüsiline aktiivsus. Üha rohkem inimesi toitub ebatervislikult, saab liiga vähe ööund ning ei ole piisavalt aktiivsed. Lahendust otsitakse tablettidest või pulbritest, mis peaksid sellist elustiili “ravima”, ent tegelikult tuleks lihtsalt elustiili muuta. Enamuse tänapäeva inimeste soov on saavutada suurepärane füüsiline ja vaimne heaolu kiiresti ja lihtsalt, kuid selline eluviis ei ole jätkusuutlik.
Püsiva tulemuse nimel tuleb süüa tasakaalustatult, magada vähemalt 7-8 tundi ööpäevas ja treenida regulaarselt. Need kolm kriteeriumi peaks olema täidetud, alles siis võib kaaluda toidulisandite vajalikkust. Seega, mõõda oma edusamme, uuri nii palju kui võimalik, räägi vajadusel arstiga ja tee omad järeldused, kas ning milliseid toidulisandeid üldse tarbida.
Kui arst ei ole sulle määranud mõnda kindlat toidulisandit, sul ei ole diagnoositud mõnda kindlat haigust või toitumisprobleemi (nt pärilikud haigused), siis ei ole vaja toidulisandeid kasutada.
Kas noored võivad samuti toidulisandeid tarbida?
Kas teismelised vajavad toidulisandeid? Vastus on ei. Noored saavutavad väga häid tulemusi järgides neile koostatud treeningplaani ja süües head kvaliteetset täisväärtuslikku toitu. Kui teismeline siiski otsustab toidulisandite kasuks, on väga oluline valida õige toidulisand, mis treeningplaani ning tervislikku toitumist toetab.
Teismeeas alustatakse sageli erinevate treeningutega – kes soovib lihasmassi kasvatada, kes rasva kaotada või tahetakse lihtsalt parandada üldfüüsilist vormi. Noored peaks siiski eelkõige keskenduma regulaarsele ja täisväärtuslikule toitumisele ning eale vastavale treeningplaanile. Samal ajal on oluline mitte juua alkoholi, suitsetada või kasutada muid mõnuaineid, kuna kõik need vähendavad jõudu ja pärsivad üldfüüsilist arengut.
Enne valiku tegemist peaks uurima, milliseid toidulisandeid tuleb vältida. Kuna teismelise organism alles kasvab, siis ei tohi kindlasti kasutada toidulisandeid, mis mõjutavad nooruki hormoonide taset – näiteks kasvuhormooni või testosterooni. Samuti ei tohiks teismelised kasutada erguteid sisaldavaid toidulisandeid. Ergutid on tavakomponendiks “enne treeningut” ja “rasvapõletus” toidulisanditel. Noores eas ei ole üldiselt probleemi trenniks vajaliku energia saamisega, seega pole ergutavaid toidulisandeid vaja. Enne ükskõik millise toidulisandi kasutamist tuleks alati nõu pidada arstiga.
Mida peaks teadma toidulisanditest?
Toidulisandi eesmärk on täiustada normaalset tasakaalustatud toitumist. Eestis kirjeldatakse toidulisandina toitainet või toitainete segu, mis ei kuulu ravimite ega ravimisarnaste ainete hulka ning mida kasutatakse organismi toitevajaduse rahuldamiseks lisaks igapäevasele toidule. Toidulisand sisaldab üht või mitut koostisainet järgnevast nimekirjast: vitamiinid, mineraalid, taimeekstraktid, aminohape, kontsentraat, metaboliit või ekstrakt. Toidulisandid on mõeldud suukaudseks manustamiseks.
Mida ütleb toidulisandi silt?
Igal toidulisandi pakendil on kirjas aktiivsete koostisosade kogus ühe portsjoni kohta ja muud lisatud koostisosad (näiteks sideained ja maitsetugevdajad). Tootja soovitab ka igapäevast portsjoni suurust, kuid enne toidulisandite tarvitama hakkamist peaks alati enne nõu pidama arsti või oma ala spetsialistiga, kes on Sinu tervist analüüsinud.
Toidulisandi efektiivsus
Hea tervise alus on siiski normaalne tasakaalustatud toitumine ja regulaarne füüsiline aktiivsus, mida ükski toidulisand ei saa asendada. Kui mõelda sõnale „toidulisandid“, siis nende ainete eesmärk on täiustada tervislikku toitu, mitte asendada toitaineid tasakaalustamata toidulaual. Kõige olulisem on selgeks teha toitumise põhitõed.
Mitmed toidulisandid on tervisele kasulikud ja abiks haigusriskide vähendamisel. Näiteks kaltsium ja D-vitamiin aitavad luid tugevdada, foolhape vähendab teatud sünnitraumade riski ja kalaõlist oomega-3 rasvhapped võivad aidata südamehaiguste puhul. Paljud muud toidulisandid vajavad rohkem uuringuid, et oma mõju tõestada. Toidulisandi turustamine on ravimitööstusega võrreldes lihtsam, sest ei ole vaja teha loom- ega inimuuringuid ning turuletulek pole nii keeruline ja aeganõudev protsess. Kui ravimitootjad peavad üksikasjalikult näitama kogu ravimi koostist, siis toidulisandite tootjatel sellist kohustust pole. Nad võivad lihtsalt täpsustada koostist teatud osas.
Ohud ja riskid
Paljud toidulisandid sisaldavad koostisosi, mis võivad kehas tekitada kõrvalnähte. Ole alati ettevaatlik kõrvalnähtude suhtes, eriti siis, kui hakkad kasutama uut toidulisandit või võtad erinevaid toidulisandeid korraga. Liiga suure toidulisandi koguse tarvitamine tõstab kõrvalnähtude tekkimise riski. Näiteks A-vitamiini üledoos võib tekitada peavalusid ja maksakahjustusi, vähendada luude tugevust ja tekitada sünnidefekte. Vajalikust suurem kogus rauda tekitab iiveldust ja oksendamist ning võib kahjustada maksa ja muid elundeid. Eriti ettevaatlik tuleb olla toidulisandite tarvitamisega raseduse ja imetamise ajal, kuna enamikke toidulisandeid ei ole selle sihtrühma puhul testitud.
Pea meeles!
Ära ravi toidulisandiga mõnda enda diagnoositud haigust, tervisehädade puhul tuleb kindlasti pöörduda arsti poole!
Enne kui otsustad mõnda toidulisandit tarvitama hakata, küsi endalt järgmised küsimused:
- milline on toidulisandi potentsiaalne tervist parandav toime?
- kas sellest toidulisandist on mulle kasu?
- kas see toidulisand on mulle ohutu?
- kui suures koguses peaksin seda toidulisandit tarbima?
- kuidas, millal ja kui kaua peaksin seda toidulisandit tarbima?
Kui Sa ei oska nendele küsimustele vastata, siis peaksid enne tarvitamist kindlasti nõu pidama arstiga.
