Eesti Päevaleht avaldas täna Kärt Anvelti pikalt valminud artikli noorte suitsiididest nimega "Appikarje: miks te meid ei märganud, miks te ei aidanud?". Sellest inspireerituna võiks tõmmata tähelepanu ka söömishäiretele ning sellele, et äkki on mõnel Teie sõbral või pereliikmel probleem, millele koos saate leida lahenduse.

Söömishäired – anoreksia, buliimia, ortoreksia, liigsöömishäire, kompulsiivne ületreenimine ning nende kõikvõimalikud kombinatsioonid – on KÕIK psühholoogilised/psühhiaatrilised probleemid ning väga tõsiste tagajärgedega, vahendab Toitumine.ee.

Nendega kaasnevad füüsilised ohud ja komplikatsioonid, mis on alguse saanud ebanormaalsetest toitumisharjumusetest. Emotsionaalsed keerised nagu madal enesehinnang, püüd oma tundeid eirata ning valu ja viha blokeerida on kõikide söömishäirete ühiseks näitajaks.

Peamiste söömishäirete keskmes on kehakaalu ja -kuju ülemäärane tähtsustamine, millega seoses püütakse äärmuslike meetoditega vältida kehakaalu tõusu. Söömishäired on tänapäeval laialdaselt levinud noorte seas, sest meedia loob ettekujutuse ideaalsest figuurist ja söömishäired saavadki alguse selle saavutamise soovist. Kui inimese jaoks on toiduga seotud teemad muutunud kinnisideeks, kaalule ja figuurile mõtlemine muutub pidevaks ning ka väiksesse kaalutõusu suhtutakse paanikaga, võib see viidata võimalikule söömishäirele.

Söömishäire on tõsine haigus, mis võib lõppeda isegi surmaga ning tavaliselt on selle haiguse ravimine raske ja aeganõudev ning haigusest tulenevad kahjustused võivad olla eluaegsed. Inimesed, kellel on söömishäired, varjavad neid, kuid haigusega võitlemiseks on eelkõige vaja seda just endale ja teistele tunnistada. Söömishäired on väga komplekssed ning hoolimata rohketest uurimustest pole endiselt teada, millised faktorid täpselt neid haigusi põhjustavad. Tõenäoliselt on see kombinatsioon kultuurilistest, perekondlikest, geneetilistest ning bioloogilistest teguritest.

Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriaosakond on spetsialiseerunud ravimeeskonnaga söömishäirete keskus Eestis. Patsiente võetakse vastu kõikidest linnadest ja maakondadest. Söömishäirete keskuses ravitakse patsiente, kellel on diagnoositud anoreksia, buliimia või liigsöömishäire.

Suunamine toimub psühhiaatrite või perearstide kaudu. Lisaks neile tegeletakse söömishäiretega patsientide raviga ka Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinikus, Tallinna Lastehaigla Psühhiaatriakliiniku Laste Vaimse Tervise Keskuses, Sensus ja Ambromed Kliinikus.

Peamised söömishäired:

  • Anoreksia
  • Buliimia

Lisaks neile on enim levinud veel järgmised söömishäired:

  • Ortoreksia
  • Kompulsiivne söömine ehk Binge
  • Pika
  • Drunkoreksia
  • Pregoreksia
  • Mittespetsiifiline söömishäire
  • Üks söömishäire võib muutuda ka teiseks.

Tüüpilisemad söömishäirete põhjused:

  • Risk söömishäiresse haigestuda on kümme korda suurem neil inimestel, kelle suguvõsas on keegi juba söömishäiret põdenud. Uuringud näitavad, et geenid mängivad rolli umbes 58% ulatuses anoreksiasse haigestumise tõenäosuses ja 59% buliimiasse haigestumise tõenäosuses.
  • Paljudel söömishäiretega inimestel esineb raskusi muutustega toimetulekul.
  • Perekondlikud põhjused. Enamasti toimivad tervislikud eeskujud perekonnas kaitsemehhanismina söömishäire eest, kuid vanemate liigne hõivatus tervisliku toitumise ja kehakaaluga seonduva osas võib olla ka vastupidise efektiga.
  • Sotsiaalsed probleemid. Üldiselt on söömishäire all kannatajatel madal enesehinnang ning valusad emotsionaalsed kogemused.
  • Ebaedu koolis, tööl või konkurentsisituatsioonides. Söömishäiretega inimesed võivad olla väga suure saavutamisvajadusega perfektsionistid.
  • Traumaatiline sündmus. Paljud söömishäiretega inimesed on oma elus kannatanud seksuaalse või füüsilise väärkohtlemise all, mistõttu püüavad nad teadlikult või alateadlikult vältida olukordi, mis võiksid tulevikus tekitada järjekordseid sarnaseid kogemusi.
Söömishäired: uuri lähemalt, mis toitumishäireid on olemas ja kas Sinu lähedased võivad olla ohus
Oma Maitse