Tuleneb see siis eestlaslikust kokkuhoiust, oskusest olla kõiges ülimalt effektiivne või lihtlabasest ihnusest, aga Eesti ettevõtted suudavad tekitada oma töös võrreldes naabritega väga vähe toidujäätmeid. Näiteks, kui Suurbritannia toidutööstus tekitab ühe inimese kohta aastas 60 kilogrammi tidujäätmeid ja Soome 25,5 kilogrammi jäätmeid, on sama number Eesti puhul vaid 2,6 kilogrammi. Toitlustusettevõtted tekitavad Eestis aastas inimese kohta ligikaudu 10 kilogrammi toidujäätmeid, Saksamaal on see number ligi 30 kilogrammi ja Soomes 15 kilogrammi.

Kokku visatakse inimese kohta Eestis ära 70 kilogrammi söödavaid toidujäätmeid, samal ajal kui see number on Soome 103 kilogrammi, Rootsis 127 kilogrammi, Saksamaal 150 kilogrammi ja Suurbritannias 190 kilogrammi.

Käesoleva uuringu tulemused näitavad, et Eesti kaubandus- ja toiduainetööstusettevõtetes tekib vähem toidujäätmeid kui paljudes arenenud Euroopa riikides. Peamiseks põhjuseks on siin elanikkonna väiksemad sissetulekud ja toidu tarbimise väiksem maht, mis kajastub otseselt toidukauba läbimüügis ja ka toidujäätmete tekkes. Seetõttu on väiksem ka toidutarneahela erinevatel etappidel toimuv toidu raiskamine.

Eesti toiduahela osapoolte toidujäätmete tekkekoguse arvutamisel on lähtutud eelkõige ametlikest jäätmearuandlusel põhinevatest (JATS) andmetest. Kodumajapidamiste ning toitlustusasutuste ja -ettevõtete toidujäätmete tekkekoguse arvutamisel on lähtutud SEI Tallinna 2014. aastal läbi viidud uuringu tulemustest.

Eesti toiduahela erinevatel etappidel tekkivate toidujäätmete koguste võrdlemine Euroopa majanduslikult enam arenenud riikide sarnaste andmetega näitab, et Eesti tarbijad ja ka toidutarneahela ettevõtted tekitavad suhteliselt vähem toidujäätmeid. Ka kaubandus- ja toiduainetööstusettevõtete poolt tekitatud toidujäätmete kogus jääb alla võrreldud riikide vastavatele numbritele.