Kes poleks kuulnud toitumisnõuannet – tarbi kõike mõõdukalt. See on üks enimlevinud soovitus kehakaalu säilitamiseks ja kaalutõusu vältimiseks. Kõlab küll hästi, kuid mida see tegelikult tähendab?

Lühidalt öeldes tõlgendab igaüks “mõõdukust” oma tahtmise ja arvamuse järgi. Ühest hiljutisest teadusuuringust selgus, enamik inimesi, kes lähtusid toitumise juures “kõike mõõdukalt” põhimõttest, ei õnnestunud oma toitumisharjumusi mitte kuidagi tervislikumaks muuta. Sageli tehti hoopis vähikäiku hoolimata sellest, et sisimas usuti vastupidist, vahendab Linnuliha.ee.

Seda põhjendatakse asjaoluga, et mida rohkem mingi konkreetne toit inimesele maitseb, seda suuremad on tema mõõdukad kogused. Kinnitust sellele andis ka aasta varem avaldatud uuring, mis võttis luubi alla ligi 7000 inimest. Viie aastaga suurendasid “kõike mõõdukalt” tarbijad oluliselt oma vööümbermõõtu.

See ei tähenda kohe, et “kõike mõõdukalt” meie kasuks üldse toimida ei võiks. Kahtlemata leidub neid, kelle peale mõõdukus on aidanud toitumismuredele vastuseid leida. Siiski algab paljude jaoks kõik sellest, kuidas me seda enda jaoks defineerime.

On mitmeid toidugruppe, mida võime tarbida üsnagi palju ning kasutada suuremal või väiksemal määral iga põhitoidukorra juures. Siia hulka kuuluvad näiteks köögiviljad, liha, piimatooted, õlid-pähklid-seemned, avokaado, tera- ja kaunviljad jne.

Samas on toite, mida tervise huvides tasuks iga hinna eest piirata, eriti elustiilihaiguste (II tüüpi diabeet, rasvumine, südame ja veresoonkonnahaigused jne.) riski korral. Selleks võivad olla näiteks suhkur (kommid-koogid ja magusad joogid) ja alkohol. Mida iganes nende mõõdukas tarbimine koguseliselt ka ei tähendaks, tervise seisukohast tasub suhkru ja alkoholiga ennekõike võimalikult palju tagasi hoida.

Maitsed.ee