Oled harjunud kuulma, et hommikusöök on ikka see kõige tähtsam? Kui jätad selle vahele, oled väsinud, muutud paksuks ja igasugused muud hädad tulevad ka kimbutama. Samas on viimastel aastatel levinud üks sootuks teine toitumisviis, mis on seadnud hommikusöögi olulisuse küsimuse alla.

Selleks teiseks toitumisviisiks on intermittent fasting ehk siis inimene sööb päeva jooksul kaheksa tundi ja ülejäänud 16 tundi ta ei söö. Näiteks kui sööd esimest korda kell kümme hommikul, siis viimase toidu sööd enne kella kuut, sest nii jääb järgmise toidukorrani aega 16 tundi. Selle kasuks räägivad mitmed asjad. Näiteks öeldakse, et nii saab keha taastuda ja inimene kaotab ka lisakilosid.

See on aga tekitanud küsimusi, kas peaks kohe hommikul sööma ja kui oluline hommikusöök tegelikult on. Heidame sellele hetkeks pilgu.

Miks tasuks hommikusööki kindlasti süüa?

Hommikusöögil on omamoodi ajalugu. Kuni 19. sajandini ei mõelnud inimesed sellele nii palju. Tavaliselt söödi hommikuks eelmise päeva toidu ülejääke.

20. sajandil hakkasid paljud naised aga tööl käima, mistõttu soovisid nad hommikuti anda oma lastele midagi süüa, mida saaks valmistada kiirelt ja millel oleks toiteväärtus. Tööstusrevolutsiooni aastatel hakkasid inimesed muretsema, et kui nad seisavad või istuvad päev läbi ühes kohas, siis tekivad neil seedehäired. Niisiis uskusid nad mingil põhjusel, et selle vastu aitab korralik hommikusöök.

Oma roll oli ka religioonil, sest inimesed hakkasid oma tervisele palju rohkem tähelepanu pöörama: religioossed tervisegurud avasid sanatooriume, kus nad tutvustasid inimestele erinevaid variante. Näiteks, et võid toituda vaid taimedest. Kusjuures ühes sellises sanatooriumis leiutati tuntud maisihelbed brändinimega Kellogg's.

Huvitav mees oli ka Edward Bernays, kes tegutses firma Beech-Nut juures ja tema ülesandeks oli töötada kampaaniaga, mis kutsus üles inimesi tarbima rohkem peekonit. Et inimestele tunduks kõik usutavam, siis kogus Bernays ligi 5000 arstilt allkirjad, milles tohtrid tunnistasid, et rasvane hommikusöök nagu peekon ja munad on kehale hea. Loomulikult kirjutasid arstid sellele alla rohkem seetõttu, et tegemist oli hea müügimehega.

1999. aastal avaldas teadusajakiri Psychological Behavior uuringu, milles on kirjas, et inimesed, kes jätsid hommikusöögi vahele, olid kella kaheteistkümneks juba väsinud. Lisaks ilmnes, et nende ajutöö oli halvem. 2013. aastal avaldatud uuringuga leiti, et alla 13-aastased lapsed, kes jätsid hommikusöögi vahele, sooritasid erinevaid teste halvemate tulemustega, kui need lapsed, kes sõid hommikust.

Sellel aastal avaldatud uuringust ilmnes, et inimestel, kes sõid hommikuks putru ja jõid sinna juurde piima, on parem seedimine, nende keha põletab kaloreid ja lõhustab süsivesikuid paremini kui nende puhul, kes jätsid hommikusöögi vahele. Lisaks avastati 2017. aastal avaldatud uuringuga, et inimesed, kes sõid nädalas vähemalt neljal päeval hommikust, olid püsivama kehamassiindeksiga kui inimesed, kes jätsid hommikusöögi pidevalt vahele.

Hommikusöögi kasuks ei räägi aga ainult tervislik kehamassiindeks ja hea mälu. 2013. aastal tehtud uuringuga leiti, et hommikuste sööjate tunnetuslikkus oli parem, sest nende keha sai rohkem toitaineid ja vitamiine. Spetsialisti sõnul ei pea hommikusöök olema suur ja rasvane. See võiks olla midagi tervislikku ja hommikusööki võiks süüa esimeste ärkveloleku tundidel ajal.

Kas süüa hommikust hilja?

On ka neid, kellele meeldib hommikust süüa alles siis, kui nad on jõudnud töö juurde ja istunud laua taha. Mõnede uuringute kohaselt on see täiesti lubatud. Võid süüa hommikust ka siis, kui oled olnud juba poolteist tundi ärkvel. See ei pruugi aga kõigile sobida, sest sageli on inimestel enne hommikusööki madal veresuhkur, mis põhjustab halba enesetunnet ja tujukust.

Mis puutub intermittent fasting'usse ehk dieeti, mis näeb ette, et oled söögita 16 tundi, siis spetsialistid soovitavad pigem eelistada varajast õhtusööki, aga mitte lükata hommikusööki edasi, et siis õhtust hiljem süüa.

Mis räägib hommikusöögist loobumise kasuks?

Ühe uuringu kohaselt, mis avaldati teadusajakirjas American Journal of Clinical Nutrition, selgub, et inimesed, kes jätavad hommikusöögi vahele, põletavad päeva jooksul rohkem kaloreid. Samas leidis uuring, et nendel inimestel on ka suurem risk erinevatele põletikele. Lisaks selgub, et hommikusöögist loobujad tahavad sageli haarata magusa järele. Parem on aga jätta hommikusöök üldse vahele, kui süüa hommikuks midagi magusat.

Hommikusöögist loobujad võiksid lisada hommikukohvisse näiteks õli, mis sisaldab keskmise ahelapikkusega triglütseriide. Paljud paastujad usuvad, et kui tarbid alla 50 kilokalori, siis seda võib lugeda paastumiseks. Toitumisspetsialist Marion Nestle arvates on mõistlik süüa siis, kui tunned, et kõht on tühi. Enda sõnul sööb ta esimest korda alles kell 11 hommikul.

Hommikusöök on individuaalne ja sõltub paljustki ka sellest, mida sõid eelmisel õhtul. Kuula oma keha ja ära joo hommikusöögiks ainult kohvi.

Milline võiks olla ideaalne hommikusöök?

Hommikusöök võiks olla proteiinirikas ja sisaldada tervislikke rasvu. Näiteks võiks hommikusöögi juures olla ka juurviljad ja muna. Kellele meeldib, siis avokaado sobib ka hommikusöögi kõrvale. Hea mõte on ka igasugused smuutid, kuhu võid lisada Kreeka jogurtit, seemneid, avokaadot, puuvilju ja muud taolist tervislikku. Peaasi, et saad hommikusöögist kätte vajalikud toitained.

Allikas: huffpost.com

Oma Maitse