Miks rünnak veganluse vastu on ette määratud läbikukkumisele?

On vähemalt kolm olulist põhjust, miks sel sügisel Eesti meedias käivitunud loomseid saadusi ülistavate ja nende tarbimise vajalikkust rõhutavate artiklite laviin ei suuda ümber pöörata asjaolu, et veganlus on muutumas üha populaarsemaks ning sellest on saamas meie tulevikureaalsus, vahendab Vegan.ee.

Enamik inimesi nõustub, et loomadele ei tohiks tarbetult kannatusi põhjustada. Valdav osa inimesi, kellel on olnud lähedane suhe mõne loomaga, nt koera või kassiga, teavad, et loomade jaoks on nende elu sama oluline kui inimelu meile ning nende soov kannatusi vältida sama suur kui meil. Meenutagem kasvõi hiljutist kollektiivset viha koerapiinaja vastu või pääsukeste kinnimüürimise juhtumit, millele järgnes ühehäälne hukkamõist – enamik meist mõistab, et loomade vastu suunatud põhjendamatu vägivald ei ole moraalselt õigustatav.

Kuid ka loomadest söögi ja teiste toodete valmistamine tekitab loomadele kannatusi ning toob kaasa nende surma. Seejuures on meelevaldne teha vahet koeral ja seal, kassil ja kanal või teha selline eristus muude loomade puhul, kellest ühtesid kohtleme pereliikmete ning teisi toorainena. Kuna inimestel puudub bioloogiline vajadus ühegi loomse saaduse järele, siis peamisteks põhjusteks neid tarbida on maitse ja harjumused. Naudingute (maitse) ega harjumustega ei saa aga õigustada loomadele kannatuste põhjustamist. Samamoodi ei saa me ju ka näiteks inimeste vastu suunatud vägivalda õigustada naudingute või harjumustega, sest sellisel juhul kaotaksid moraalsed põhimõtted igasuguse tähenduse.

Veganlus on elamise viis, millega püütakse võimaluste ja teostatavuse piires välistada igasugune loomade julm kohtlemine ja nende ärakasutamine toiduks, riietuseks või muul eesmärgil. Seega, veganid elavad kooskõlas nende väärtustega, millega valdav osa inimesi on juba praegu nõus.

Loomade kohtlemine tooraine ja masinatena ei kahjusta mitte ainult loomi, vaid ka keskkonda. Loomade kasvatamine toiduks on peaaegu kõigi inimkonna tulevikku ähvardavate peamiste keskkonnakahjude taga: metsade mahavõtmine, mulla erosioon, mageveepuudus, õhu- ja veereostus, kliimamuutus, bioloogilise mitmekesisuse kadu, sotsiaalne ebaõiglus, kogukondade lõhkumine ning haiguste levik. 30% kogu maismaast ning 70% põllumaast on kasutusel põllumajandusloomade kasvatamiseks kas karjamaana või sööda tootmiseks. Maailma teraviljatoodangust umbes 40% läheb loomasöödaks. Ometi saaks nii seda maad kui ka teravilja kasutada otse inimeste toitmiseks ning paljusid inimesi puudutava näljahäda leevendamiseks.

Loomade kasvatamine inimkonna toitmiseks sel moel ja ulatuses nagu praegu ei ole jätkusuutlik. Kui võtta arvesse, et maailma elanikkond suureneb iga päevaga umbes 220 tuhande inimese võrra, on selge, et samamoodi jätkates probleem aina süveneb. Loomsete saaduste väljajätmine toidusedelist on üks suurima mõjuga otsuseid, mida iga inimene saab teha oma ökoloogilise jalajälje vähendamiseks. Vegantoitumine on erinevate toitumisviiside võrdluses kõige väiksema negatiivse mõjuga keskkonnale.

Toitumisviis, mis on hea keskkonnale, on hea ka inimeste tervisele. Maailma Terviseorganisatsiooni tervisliku toitumise juhiste kohaselt moodustavad tervisliku toidusedeli viis taimset toidugruppi: puu-, köögi- ja kaunviljad, pähklid ning täisteraviljad. Ka Maailma Vähiuuringute Fondi soovituste kohaselt peaks toidusedel koosnema peamiselt taimsetest toiduainetest8.

Hästi kavandatud vegantoitumise on igas vanuses inimestele sobilikuks tunnistanud mitmete riikide toitumisasjatundjate organisatsioonid ning riiklikud toitumissoovitused.

Suurimad toitumisviiside mõju tervisele vaatlevad uuringud on näidanud, et veganitel esineb liha söövatest inimestest oluliselt vähem mitmeid kroonilisi haigusi: kõrgvererõhktõbe, eesnäärmevähki, naistele spetsiifilisi vähiliike ning kõiki vähiliike kombineeritult, diabeeti, divertikulaaset haigust, katarakti ja rasvumist. Veganitel on väiksem kehamassiindeks ja vegan meestel väiksem suremus kõigisse surmapõhjustesse, südame isheemiatõppe ning südame- ja veresoonkonna haigustesse. Lisaks on veganite vere kolesteroolitase madalam.

Maailma suurim toitumisasjatundjate organisatsioon Academy of Nutrition and Dietetics kinnitab, et asjatundlikult kavandatud vegantoitumine varustab keha kõigi vajalike toitainetega nii imiku-, lapse- kui noorukieas ning tagab normaalse kasvu. Vegantoitumine lapseeas võib kaasa aidata kogu elu kestvate tervislike toitumisharjumuste väljakujunemisele ning pakkuda mitmeid toitumisest tulenevaid tervise-eeliseid.9

Ülaltoodust on lihtne järeldada, et alged, miks otsustatakse hakata veganiks, on juba praegu valdavas osas inimestes olemas: hoolimine loomadest, keskkonnast ja oma tervisest. Seega langevad rünnakud veganluse vastu viljatule pinnasele, kuna tegemist on potentsiaalselt kõiki inimesi kaasava ning paljudele maailmas laialt levinud keskkonna- ja terviseprobleemidele lahendusi pakkuva elamise viisiga, mitte suletud põrandaaluse grupiga, nagu ajakirjanduses sellest vahel muljet jätta soovitakse.

Miks üritatakse veganlust näidata negatiivses valguses?

On teatud huvigruppe, kellele kas teadmatusest, ärihuvidest või isiklikest ambitsioonidest lähtuvalt ei ole meeltmööda, et üha rohkem inimesi lõpetab osalemise loomade ärakasutamises. Kui analüüsida sel sügisel ajakirjanduses ilmunud taimse toitumise suhtes hirmu külvavaid ning loomseid saadusi ülistavaid artikleid, saab ilmsiks, et tihti on nende artiklite taga liha- ja piimatootjaid esindav Toiduliit ning piimateadlased – inimesed ja organisatsioonid, kes esindavad firmade või iseenda finantshuve, mitte ei jaga usaldusväärset tõenduspõhist infot.

Eesti Päevalehes eelmisel nädalal ilmunud artiklite puhul võib eeldada, et tegemist on ajakirjaniku isikliku ambitsiooniga paljastada mingisugust salajast ja kahtlast rühmitust, mille liikmed riskivad enda ja oma laste tervisega. Kõigil, kes seavad kahtluse alla hästi kavandatud vegantoitumise tervislikkust igas eluetapis kinnitanud suurte ja tunnustatud organisatsioonide seisukohad, on võimalus paluda neil organisatsioonidel selgitada oma seisukohavõttude tagamaid. Vegantoitumise ebatervislikkust ei saa tõestada õnnetute üksikjuhtumitega ega Facebooki gruppides toimuvate kontekstist väljarebitud sõnavõttude põhjal.

Läbimõeldud vegantoitumine on lihtne ja tervislik ning ei ole ühtegi põhjust, miks inimesel peaks just veganlusest tingitult tekkima B12– või D-vitamiini või mis iganes teise asendamatu toitaine defitsiit, kui lähtuda vegantoitumise põhitõdedest ning jälgida oluliste toitainete saamist. Vegan.ee toitumisinfo lehtedel olevad nõuanded on tõenduspõhised ning lähtuvad eelpool mainitud toitumisorganisatsioonide ning tunnustatud vegantoitumise ekspertide soovitustest.

Kahjuks leidub inimesi, kes veganluse nime all propageerivad põhjendamatult piiravat toitumist (nt teraviljade, kaunviljade ja pähklite eemaldamist menüüst jms) ning vajalike toidulisandite (B12– ja D-vitamiini) mittevõtmist. Kui kellelgi on selliseid ebateaduslikke nõuandeid järgides tekkinud terviseprobleemid, siis ei ole õige selles süüdistada veganlust ega jätta muljet, et vegantoitumine on tervisele ohtlik. Sellisel juhul on lihtsalt tegemist ebatervisliku toitumisega. Samamoodi tekivad terviseprobleemid ebatervislikult toituvatel segatoitlastel.