Väldid küll valget nisujahu ega osta poest saia, kuid unustad leiva valimisel sildilt lugeda, kas see sisaldab gluteeni või mitte? Enamik heledaid jahutooteid sisaldab gluteeni, kuid kahjuks on seda ka tumedates. Gluteen on aga aine, mida meie keha ei vaja ning mida iga tervislik toituja peaks teadlikult vältima. Nii et järgmine kord, kui valid tervislikuma täisteratoote, siis veendu, kas see ikkagi on tervislik ehk gluteenivaba.

Arvad, et oled tervislik toituja, kuid naudid šokolaadi, jood teed/kohvi suhkruga ning haarad silte lugemata tomatipastat ja pestot? Suhkur on väidetavalt inimeste kõige suurem sõltuvus, millest enamik meist pole isegi teadlikud. Suhkrut peidetakse pea kõikjale, aga toodete koostisosi lugedes saame teha tervislikumaid valikuid. Poes on saada näiteks pestosid, mis sisaldavad nii tavalist suhkrut kui ka glükoosisiirupit, kuid saadaval on ka puhtamaid tooteid. Loe silte ja ole suhkrusisalduse suhtes tähelepanelik.

Peamine küsimus, mida taimetoitlased kuulevad on: “Kust sa oma proteiinid kätte saad?” Tõsi ta on, et lihas on palju organismile vajalikke proteiine, aga neid saab ideaalselt ka ubadest, sojast, tofust, pähklitest ja kaunviljadest. Valgupuudus on üks peamisi asju, mida taimetoitlased peavad jälgima. Selle unustamine aga üks peamisi eksimusi. Kui soovid olla tervislik, siis pane oma menüüsse teadlikult valgurohkeid taimseid toiduaineid.

Toitumine võib olla küll tervislik ja lihavaba, aga toidust isegi rohkem vajab meie keha vett. Inimene peaks iga päev jooma vähemalt 1,5 liitrit vett. Samas on oluline ka see, millist vett juua. Tavaline kraanivesi või ka pudelivesi ei pruugi olla tervislik, sest see on n-ö surnud, tühi. Nii võibki juhtuda, et jood küll piisavas koguses, kuid kergema oleku asemel tunned, kuidas lähed paiste. Vee omastamise asemel hakkab keha seda lihtsalt rakkudesse salvestama. Sa küll jood vett, kuid keha ja organid on ikkagi veepuuduses. Mida teha?

Keha koosneb 75–80% veest ja vajab eluterveks funktsioneerimiseks aluselist ning struktureeritud vett, mis jõuaks igasse organisse ja rakku. Vett saab aluseliseks muuta söögisooda, meresoola kristallide ja koralliliivaga.

Soja on mõõdukas koguses kehale vajalik ja me saame sealt palju kasulikke aineid. Taimetoitlasele on see ka lahe toit, millest valmistada põnevaid alternatiivseid sööke lihale ja majoneesile. Viga, mida paljud taimetoitlased ja teised tervisliku toidu pooldajad teevad, on sojaga liialdamine. Me vajame seda minimaalselt. Soja valimise juures tasub kindlasti jälgida, et tegemist oleks GMO-vaba ja puhta tootega, sest enamik sojast kasvatatakse hoopis loomadele toiduks ja see on inimorganismile sobimatu.

Otsustasid tervislikumalt toituma hakata, sest oled kuulnud palju selle positiivsest mõjust kehakaalule, üldisele energiatasemele, välimusele ning nooruslikule olekule? Kõik on õige, aga keha vajab aega uue stiiliga harjumiseks.

Puu- ja juurviljade söömisel võib alguses tekkida näiteks kõhupuhitus. See on keha harjumise ja puhastumise protsess, mida saab toetada vee joomise ning kannatlikkusega. Sageli tahetakse probleemide tekkides pöörduda tagasi ebatervislikuma elustiili poole, aga kui keha on värske toiduga harjunud, siis on see ka puhtam ning põhjust gaaside tekkeks enam pole.

Teadlikkus on kõige alus. Tervislikuma toidu suunas liikumine on teekond, mida läbitakse samm-sammult. Aina rohkem infot saades oskame teadlikult valida oma elustiili, toitu ning söögikohti, kus nautida mõnusaid eineid.