„Inimese tervis ei sõltu mitte arstiabist ja õigetest ravimitest, vaid 50 protsendi ulatuses elustiilist ehk toitumisest ja liikumisest,” ütleb doktor Adik Levin, endine lastearst ning mitmete tervise- ja toitumisraamatute autor.

Õigupoolest ei ole see mehe enda välja mõeldud, vaid seda kinnitas juba 30 aastat tagasi maailma terviseorganisatsiooni uuring. Elustiili kõrval sõltub uuringu järgi 20% geneetikast, 20% ökoloogiast ja ainult 10% arstiabist. “Iga inimene peab mõtlema, et suu pole konteiner, kuhu kõike visata,” rõhutab kogenud arst.

Tänapäeval ei ole aga toiduvalikuid lihtne teha, tunnistab ta, sest viimase 50 aasta jooksul on toidu hulk plahvatuslikult kasvanud ning selle kvaliteet ei ole paraku alati parim. Arsti sõnul on inimese organism tuhandete aastate jooksu kohanenud piiratud toiduhulgaga ja tal on raske nii lühikese perioodi jooksul kohaneda nüüdisaja toidulaual toimunud suurte muutustega. Nii võibki ümberringi näha palju ülekaalulisust, kroonilist väsimust, seedetrakti haiguseid, liigesepõletikke jne.

Enamikku haigusi, ka stressi, saab õige toitumisega ära hoida

Ka toitumisterapeut ja Viinis asuva Biogena akadeemia õppejõud Kristiina Singer kinnitab, et on mitmeid terviseprobleeme, mille korral annab toitumise ja elustiili muudatustega olukorda parandada. Näiteks tänapäeval väga levinud seedeprobleemid, väsimus, energiapuudus ja peavalud. „Ka enamikku laialt levinud haigusi, nagu suhkurtõbi, südame-veresoonkonnahaigusi ja kasvajaid, saab õige toitumisega ära hoida või positiivselt mõjutada,” teab Singer.

Toitumisterapeudi sõnul sobib tänapäevast toitumist hästi iseloomustama mõiste kvalitatiivne nälg. See tähendab, et pealtnäha oleme kõik hästi toidetud, sageli isegi ületoidetud, sest energiarikkast toidust ju puudust ei ole. Ent enamik inimesi kannatab siiski mikrotoitainete – vitamiinide ja mineraalainete – puuduse käes. „Seda kinnitavad toitumisharjumuste uuringud koos veretestide tulemustega üle maailma,” teab toitumisterapeut.

Paraku on need mikrotoitained meie enesetunde ja tervise jaoks sama olulised kui energia kaloritest. Toitumisterapeudi selgitusel on mikrotoitained hädavajalikud selleks, et meie rakkudes üldse oleks võimalik energiat toota ning aju töötaks korralikult ja suudaksime keskenduda. Ka hormoonide, näiteks õnnehormooni serotoniini või unehormooni melatoniini tootmine sõltub õigete vitamiinide ja mineraalainete piisavast olemasolust organismis.

Mida suurem stress, seda rohkem vajame toitaineid

Enamik haigusi vallandub just siis, kui kehal jääb puudu toitainetest, mis aitavad vastu panna igapäevaelu stressoritele. Mida suurem on stress, seda rohkem vajame toitaineid. Kui kehas puuduvad vabade radikaalide ülekaaluga võitlemiseks depood, oleme haigustele kerge saak. Seepärast tuleb toiduvalikuid tehes igati kasuks selline mõiste nagu toitainetihedus.

“Mida rohkem toitaineid ehk vitamiine ja mineraalaineid võrreldes energia ehk kalorite hulgaga on ühes toiduaines, seda suurem on toitainetihedus ja seda väärtuslikum see toiduaine on,” selgitab Singer. Suure toitainetihedusega on näiteks puu- ja köögiviljad, täisteraviljatooted, kaunviljad – oad, herned ja läätsed –, samuti väherasvane liha.

Kui une ja toiduga on asjad korda aetud, siis edasi tuleks lisada päevakavasse ka regulaarne sport. Spordil on sugereeriv, rahustav ja toonust tõstev mõju, mis tõstab tuju ning muudab pimeda aja ja stressiga hakkamasaamise kergemaks. Niisiis … regulaarne sport, tervislik toit ja 7,5 tundi und ning stress on ajalugu.

Oma Maitse