Jasmiini aetakse tihti segamini aias kasvava ebajasmiiniga ning seetõttu võib jasmiiniteest või -riisist rääkides kangastuda vänge parfüümne maitse ja aroom. Viimane aeg on sotid selgeks teha.

Jasmiini (Jasminum) perekonda kuulub 450 liiki põõsaid ja liaane. Jasmiinid on heitlehised või igihaljad talveõrnad taimed, millest enamik kasvab looduslikult troopikas. Parasvöötmes on vaid mõne liigi levila. Malaisia on 52 , Hiina 46 liigi kodumaa.
Ebajasmiinid (Philadelphus) pole jasmiini sugulased. Need on hoopis heitlehised talvekindlad põõsad hortensialiste sugukonnast. Ebajasmiinil on terved lihtlehed ja värske kurgi lõhnaga pungad. Tema vili on kupar.
Jasmiini vili on lihakas või kuiv must või purpurne mari. Lõhnavad õied on värvuselt valged, kollased, roosad või helepunased, tuntakse nii liht- kui ka täidisõielisi sorte. Troopilised liigid õitsevad sageli aasta läbi, subtroopilised ja parasvöötme omad kevadel või suvel. Heitlehine kollaste õitega paljaõieline jasmiin õitseb soojema kliimaga aladel novembrist märtsini.
Jasmiin kuulub õlipuuliste sugukonda. Tema ainus looduslik sugulane Eestis on harilik saar. Roosa jasmiin ja veel mõned liigid on invasiivsed ehk sissetungivad liigid Hawaiil, Floridas ja Austraalias.
Jasmiiniõisi kasutatakse healõhnalise õli saamiseks. Ilutaimedena kasvatatakse helepunaste õitega Beesi jasmiini, samuti suureõielist, madalat, kollast, paljaõielist, harilikku, roosat, valgeõielist jasmiini jt. Potitaimedena kasvatatakse Birmast ja Hiinast pärit tugevasti lõhnavate roosade õitega roosat jasmiini.

Milleks jasmiini tarvitatakse?
Jasmiine kasvatatakse ka lõikeõisikute saamiseks. Õied avanevad õhtul, kui temperatuur hakkab langema. Jasmiini õienuppe ehk avanemata õisi kogutakse õhtul, öösel või varahommikul, sest siis on lõhn tugevam.

KAS TEADSID? Jasmiiniteel ja -riisil ei ole midagi pistmist meie aias kasvava jasmiiniga
Foto: Pixabay


Õli saamiseks, tee aromatiseerimiseks ja toitude maitsestamiseks kasutatakse suureõielist jasmiini (J. grandifl orum), lõhnavat jasmiini (J. odoratissimum), harilikku jasmiini (J. offi cinale) ja valgeõielist jasmiini (J. sambac). Eeterlikku õli saadakse õitest veeauruga destilleerimise teel. Liitri jasmiiniõli jaoks on vaja koguda 8 miljonit õit. Maailma suurimad jasmiiniõli tootjamaad on India, Egiptus, Hiina ja Maroko. Õli kasutatakse eelkõige rahvameditsiinis nii sees- kui ka välispidiselt.
Jasmiiniteed tehakse nii, et lisatakse valgeõielise jasmiini (J. sambac) kuivatatud õisi mustale, rohelisele või oolong-teele. Jasmiiniriis ehk Tai lõhnariis on hariliku riisi pikateriseline pähkli lõhna ja pandanilehe maitsega sort. Jasmiiniriis sisaldab vähem amülopektiini ja kleepub seetõttu vähem.
Jasmiiniõli kasutatakse aroomiteraapias, massaažiõlina, karastusjookides, likööris ja parfümeeriatoodetes. Prantsusmaal ja USA-s valmistatakse jasmiiniõitest siirupit, mida süüakse saiakattena. Samast siirupist tehakse ka alteelisandiga kompvekke.
Indias ja Bangladeshis on tütarlastel ja naistel kombeks kanda jasmiiniõisi juustes. Omaanis kingitakse jasmiiniõisi lapse esimeseks sünnipäevaks. Oma koht on neil ka pulmades, muudel tseremooniatel ja festivalidel. Jasmiin on rahvuslilleks Hawaiil, Indoneesias, Pakistanis ja Filipiinidel.

KingitusOma Maitse