Immuunsus on organismi kaitsemehhanism ehk süsteem, mis kaitseb inimese keha väliskeskkonna mõjude ja organismi jõudnud haigustekitajate eest. Immuunsussüsteemi tugevus sõltub paljuski soolestiku mikrofloora tasakaalust.

Probiootikumid soodustavad soolestiku mikrofloora tasakaalu

Probiootikumid on aktiivsed mikroorganismid, mis pärinevad inimese mikrofloorast. Sõna „probiootikum“ tuleb ladinakeelsest väljendist pro bios, mis tähendab „elu poolt’’. Probiootikume kasutatakse mitmete haiguste korral organismi normaalse mikrofloora taastamiseks ja organismi vastupanuvõime tõstmiseks. Näiteks lagundavad piimhappebakterid laktoosi ja kaseiini — sel juhul võib neist kasu olla piimasuhkru talumatuse ja piimaallergia puhul. Samuti suurendavad piimhappebakterid seedekulglas B-rühma vitamiinide imendumist, soodustavad soolestikust kaltsiumi, raua ja fosfori omastamist, lühendavad kahjulike ühendite eluiga seedekulglas ja võivad nii pidurdada kasvajate teket. Toidupoes leiduvad hapendatud piimatooted on keefir, jogurt, hapendatud pett; probiootikumidega rikastatud tooted nagu ME-3 Dr. Helluse sarjast, mõned juustud ning jogurtid.

Ebapiisav uni ja stress nõrgestavad immuunsussüsteemi

Täiskasvanud inimene peaks öösel magama 7-8 tundi. Inimestel on välja kujunenud une ja ärkveloleku rütm, mida ei tohiks rikkuda ja igal õhtul tuleks magama minna samal ajal. Kui tekib unetundide puudus, siis tuleks see tasa teha esimesel võimalusel ja ennast välja puhata, kuna unevõlg tõstab samuti stressihormooni ehk kortisooli tootmist.

Stress on keha ärritav seisund, mis kurnab inimest nii vaimselt kui füüsiliselt. Stressi puhul ei tööta immuunsussüsteem täiel võimsusel ja läheb hoopis „säästurežiimile’’. Kui kehas on kõrge stressihormooni tase, siis kõige esimesena hakkab organism kokku hoidma immuunsussüsteemi arvelt.

Toitu tasakaalustatult ja mitmekülgselt

Nõrka immuunsust põhjustavad seedeprobleemid võivad tekkida ka üksluise ja tasakaalustamata toitumise tagajärjel. Näiteks kui ei sööda piisavalt köögivilju ja kiudaineid, vaid palju kuumtöödeldud ja rafineeritud toidukraami, mis sisaldab tühje kaloreid. Jaga oma taldrik veeranditeks ja jäta 4-5 tundi toidukordade vahele. Kaks veerandit täida köögiviljade ja juurikatega, üks veerand taimse või loomse valguga ning viimane veerand pruuni riisi, tatra, kinoa, täisterapasta või kartuliga. Päeva jooksul söö kolm tõsist toidukorda ja kaks vahepala. Toidukordade vahele ei tohiks jääda pikem paus kui 4-5 tundi.

Ära suitseta ja väldi alkoholi kuritarvitamist!

Suitsetamine lühendab eluiga ja elukvaliteeti. Võrreldes mittesuitsetajaga on suitsetav inimene palju vastuvõtlikum erinevatele haigustele, sest suitsetamine kahjustab immuunsust. Regulaarne alkoholi tarbimine võib põhjustada vitamiinide ja mineraalide puudust kehas, tekitades seedeprobleeme ja takistades toitainete ning B-vitamiinide omandamist. Alkohol paneb ainevahetuse pausile, sest keha peab tegelema alkoholi kui mürgi organismist välja toimetamisega.

Ole füüsiliselt aktiivne!

Regulaarne ja mõõdukas füüsiline aktiivsus aitab parandada südameveresoonkonna tööd, langetada vererõhku ja stressi ning hoida kehakaalu kontrolli all. Samuti aitab treening toota meie kehas õnnehormooni ehk serotoniini.

Et olla füüsiliselt heas vormis, tuleks tegeleda aeroobse trenniga soovitavalt 30 minutit päevas. Samuti on oluline tegeleda jõutreeninguga, mis aitab tugevdada ning hoida head lihaste ja luude tervist. Tegeledes regulaarse jõutrenniga vähemalt 2 päeva nädalas, tuleks pühenduda selliste lihasgruppide treenimisele nagu jalad, puusad, selg, kõht, rind, õlad, käed. On leitud, et õige jõutreening võib aidata ennetada erinevaid südamehaigusi ja osteoporoosi.

Kõigele tuleb läheneda mõistuse ja mõõdukusega, kusjuures ühed alahinnatumad võitluskaaslased haiguste vastu on kindad, sall ja müts.

Kui kardad, et Sul võib-olla mõnede toitainete puudus, siis loe lähemalt, milliseid kolme toitaineid tuleb süüa sügis-talve saabumisel:

Kuidas hoida ennast peale pikka suve tervena ja kaitsta viirushaiguste eest? Missugustele mineraalidele ja vitamiinidele võiks nüüd rohkem keskenduda, et hoida oma immuunsussüsteem tugevana? Meeles tuleb pidada, et sügisel oleks toidulaual esindatud kolm olulist toitainet — need on magneesium, D-vitamiin ning C-vitamiin.

MAGNEESIUM

Inimesed, kes toituvad väga ühekülgselt, ei pruugi saada kätte vajalikku kogust magneesiumi. Samuti on tänapäeval suureks probleemiks see, kui toidust saadakse hoopis selliseid ühendeid, mis võivad takistada magneesiumi jõudmist verre. Ära ignoreeri magneesiumipuudusele viitavaid sümptomeid, kuna selle aine puudus võib põhjustada südame-veresoonkonna probleeme, kõrget vererõhku ja diabeeti.

Millised on magneesiumipuuduse sümptomid?

  • Närvilisus,
  • väsimus,
  • kerged unehäired,
  • südamekloppimine,
  • lihaste krambid ja
  • ülitundlikkus.

Millised toiduained sisaldavad magneesiumi?

  • Rohelised lehtköögiviljad,
  • täistera kaerahelbed,
  • tomat,
  • banaan,
  • toorkakao,
  • mandlid,
  • India ja Brasiilia pähklid,
  • kõrvitsa-,
  • päevalille- ja linaseemned.

D-VITAMIIN EHK PÄIKESEVITAMIIN

Suve lõppedes, kui päevad jäävad lühemaks ja päikesevalgust on vähe, tekib sageli organismis D-vitamiini puudujääk. Tervelt kolmandikul eestlastest on isegi suvehooaja lõpus D-vitamiini tase madalam kui ette nähtud. On leitud tõendeid, et D-vitamiini imendumine võib-olla häiritud suukaudseid rasestumisvastaseid vahendeid kasutaval naisterahval ja kõigil, kes liialdavad alkoholiga.

Päikesevitamiini puudus võib viia tõsisemate diagnoosideni. D-vitamiin on väga oluline tegur, et hoida tervena luustikku. D-vitamiini vaegust võib seostada erinevate vähivormidega, näiteks rinna-, käärsoole-, eesnäärme- ja kopsuvähiga. Ka teised haigused, nagu I tüüpi diabeet, astma ja gripp võivad olla põhjustatud D-vitamiini puudusest.

Mis on D-vitamiini puuduse sümptomiteks?

  • Lihasnõrkus,
  • depressioon,
  • krooniline valu,
  • luumurrud,
  • kõrge vererõhk,
  • unisus,
  • kergesti ärrituvus.

Millised toiduained sisaldavad D-vitamiini?

  • Munakollased,
  • kalamaksaõli,
  • rasvased kalad nagu heeringas, skumbria ehk makrell, lõhe, forell, angerjas,
  • D-vitamiiniga rikastatud piimatooted.

C-VITAMIIN

Meie keha ei suuda C-vitamiini ise sünteesida. Selle pärast on oluline jälgida, et igapäevases toidumenüüs oleks seda vitamiini piisavalt. C-vitamiin on efektiivne antioksüdant, mis võitleb vabade radikaalide poolt põhjustatud oksüdatiivse stressi vastu. Oksüdatiivne stress võib põhjustada või süvendada selliseid haigusi nagu vähktõbi, südame-veresoonkonna haigused, diabeet ja närvisüsteemi kahjustavad haigused (Alzheimeri ja Parkinsoni tõbi).

Samuti mängib C- vitamiin olulist rolli, et sünteesida kollageeni, mis aitab kaasa haavade paranemisele ja piltlikult öeldes mõjub nagu liim, mis hoiab koos kõõluseid, sidemeid, luid ja veresooni. Eriti palju tähelepanu peaks C-vitamiinile pöörama rasedad ja rinnaga toitvad emad ning samuti suitsetajad.

Mis on C-vitamiini puuduse sümptomiteks?

  • Isutus,
  • aneemia,
  • väsimus,
  • sageli esinevad infektsioonhaigused.

Milliseid toiduained sisaldavad C-vitamiini?

  • Värsked tomatid,
  • värske lillkapsas,
  • erinevat värvi paprikad,
  • mustsõstar,
  • astelpaju,
  • tsitruselised,
  • petersell,
  • kaalikas,
  • kiivi,
  • inkamarjad,
  • lehtkapsas,
  • brokkoli,
  • papaia,
  • rooskapsas,
  • ananass.

Kõige paremad mineraalainete ja vitamiinide allikad on värsked, aga ka külmutatud köögiviljad! Kui kardad viirushaiguste küüsi langeda, siis pea meeles nelja kuldreeglit:

  • Pese käsi
  • Maga vähemalt 7-8 tundi
  • Ole füüsiliselt aktiivne
  • Toitu mitmekesiselt
KingitusOma Maitse