Tartu Ülikooli arendusprorektor Erik Puura leiab, et eestlased ei ole piisavalt aktiivsed leiutajad ning lepivad oma toidulaual tihti keskpäraste lahendustega, mis on põhjendamatud, kallid ja ebatervislikud.

Täna Tartus toimunud toiduteemalisel Helluse konverentsil „Mikrobioota ja funktsionaalne toit“ küsis Puura, et miks joogivesi on toodud Alpidest ja kassiliiv mõnest Euroopa riigist?

„Mida me sööme ja joome, nii targad me ka tegelikult oleme. Mina olen näinud kaupluses sellist veepudelit, millelt loeb väikses kirjas, et see pole rasedatele soovitatav. Kas te olete sellist pudelit näinud? Mina olen! Mida see ütleb?" imestab arendusprorektor.

Puura lisab, et iga päev käime supermarketis ja ostame eluks vajalikke asju, teadlasena on tal suur rõõm kaupluses leida midagi, mis on su enda kätetöö.

„Protsess, kuidas leiutis poodi jõuab, on väga pikk ja keeruline. Kõik me mõtleme sellele, kuidas võiks selliseid avastusi rohkem olla. Kui läheme poodi, siis peaksime vaatama, mida me võiksime ise teha, mitte mujalt maailmast sisse tooma. Ning mõistagi peaksime mõtlema sellele, et noortel oleks huvi leiutada ka toiduainete vallas,“ ütles Erik Puura.

Puura lisas, et teadlased on väga kapseldunud. „Kirjutame projekte ja siis hakkame leiutama, ning kahe aasta pärast anname EAS-ile aru, kuidas see välja tuli. Aga leiutamine ei käi nii. Sõnum noortele on: tehke meie teadlaste edulood järele,“ rääkis Erik Puura.

Tervisliku toitumisega seotud inforuumis on iga päevaga üha raskem orienteeruda. Kuidas teha kindlaks, mis päriselt tervislik on? Mida Eestis süüakse? Kas tervislik on teaduslik? Nendele küsimustele vastavad teadlased Helluse konverentsil.

Oma Maitse