Kuidas valida kuldkollastes toonides rikkaliku valikuga poeletilt mett, et koju tuleks kaasa ehe ja kvaliteetne mesi, mis sisaldab kasulikke aineid ja millest on ka tervisele enim kasu? Nõu annab Aili Taal Lääne-Virumaal asuvast Taali mesilast, kes on mahemesinikuna toimetanud juba 18 aastat.

Kuidas mesi valmib ja purki jõuab?

Mee valmistamine algab nektari kogumisega. Korjemesilased toovad loodusest nektari mesitarudesse. Edasi tegelevad mee valmistamisega noored tarumesilased, kes lisavad meele ensüüme ja eemaldavad nektarist liigse niiskuse ning paigutavad selle kärjekannudesse. Valminud mee kaanetavad mesilased vahaga, vahendab Loodusvägi.ee.

Seejärel tulevad mängu mesinikud, kes eemaldavad tarust küpse, kaanetatud mee, vurritavad selle kärgedest välja, pakendavad purkidesse ning mesi ongi klientideni jõudmiseks ja nautimiseks valmis.

Enne kui ostad mett, loe neid mesiniku nõuandeid
Foto: Pixabay

Kuidas leida ehe ja kvaliteetne mesi?

Eelista kodumaist mett ja uuri lähemalt, millisest mesilast on mesi pärit. Poeletil eestikeelsete kirjadega purgis olev mesi ei pruugi pärineda sugugi Eestist. Meepurgi silt võib küll paista ahvatlev ja mõjutada sind valiku tegemisel, kuid toote väljanägemisest palju olulisem on selle sisu.

Kõige kindlam saad olla mee heas kvaliteedis siis, kui otsid endale kindla mesiniku või tootja, kelle toote pakendilt on võimalik mesiniku andmed tuvastada, vajadusel ühendust võtta ja soovi korral paluda ka võimalust mesilaga tutvumiseks.

Kui näiteks avatud talude päeva raames kutsuvad mesilad endale külla, tasub seda võimalust kindlasti kasutada. Nii saad mesinikuga lähemalt tuttavaks ning näed oma silmaga, kuidas ta mett käitleb. Anonüümsete tootjate ja toodetega tasub pigem olla ettevaatlik.

Levinud küsimus mett valides on see, et miks mõni mesi on vedel ja mõni tahke. Kärgedest vurritades on mesi alati vedel. Ent kuumtöötlemata ja pastöriseerimata n-ö elus mesi muudab olekut vastavalt temperatuurile – kristalliseerub jahedas kõvaks ja pehmeneb soojas ning sulab kehatemperatuuril.

Aili Taali sõnul kristalliseerub kvaliteetne mesi varem või hiljem. Juhul kui seda enne ära ei sööda muidugi. Kuumutades mett üle 60 kraadi, ei kristalliseeru see aga enam kunagi. Mees leiduvad kristallialgmed sulavad sellel temperatuuril lõplikult ära.

Välismaise mee puhul võib täheldada, et see on püsivalt vedel. Selle põhjuseks võivad olla peenfiltreerimine ehk meest on eemaldatud õietolmu ja kristalliosakesed või kuumutamine.

Ent nii kuumutamise kui filtreerimise läbi kaotab mesi mõistagi kõik selle kasuliku, mida mesilane on oma töö käigus meele lisanud. Järele jääb paraku vaid meelaadne toode. Seega kuigi poeletil olev vedel kuldne välismaine mesi võib küll tunduda isuäratav, tasub selle valimisel olla teadlik.

Aili Taal soovitab vedelat kodumaist mett süüa mee korjamise hooajal ehk sügisel ning ülejäänud ajal aastast leppida tahkema meega või soovi korral mett ise vedeldada, soojendades seda kuni 40-kraadisel veevannil. Nii võib olla kindel, et maiustatakse kõige ehedama kraamiga.

Kuidas mett kodus säilitada?

Mesi säilib kõige paremini kuivas ja jahedas ehk temperatuuril 10-15 kraadi. Kui kodus ei ole mee jaoks sobivaid tingimusi, ei tasu pikemaajaliseks säilitamiseks palju mett koju varuda. Siis soovitab Aili Taal osta ainult sellise koguse mett, mis tarbitakse ära lühema aja, näiteks mõne kuu jooksul.

Seda sellepärast, et juba toatemperatuuril, eriti soojas korteris, kus on pakettaknad ja põrandaküte, võib mesi hakata kihistuma ning mee peale tekib vedel läbipaistev fruktoosikiht. Kui mesi on siiski jäänud pikemaks ajaks sooja kätte seisma ja kihistunud, tasub see läbi segada ja panna seejärel seisma jahedamasse kohta.

Mett tuleks kindlasti säilitada ka kinnises anumas, sest mesi imab endasse nii lõhnad kui niiskuse. Meepurk võiks olla klaasist, mis ei muuda mee maitset ja millest ei imendu mee sisse mingeid aineid.

Kuidas saab mesi olla mahe?

Kui Eestis on mesilasperesid kokku umbes 50 000, siis mahemesilasperesid kõigest ligi 3000. Kõige sagedamini kuulevad mahemesinikud klientidelt küsimust, et kuidas saab mesi olla mahe – kas te hoiate siis mesilasi kinni, et nad ei lendaks nektarit korjama tavapõldudele?

See ei ole loomulikult võimalik ning seepärast on mahemesila asupaigale kehtestatud ranged nõuded. Mesilaste lennukaugus on piiratud – tõhusat tööd teevad mesilased nektari korjamisel kuni 1,5 km kaugusel tarust, vajadusel ka pisut kaugemal. Mahemesila peab asuma paigas, mida 3 km raadiuses ümbritsevad põhiliselt mahepõllumajanduslikud või looduslikud ehk tavapõllumajanduses kasutatavatest ja muudest kemikaalidest puhtad alad.

Ent Aili Taal rõhutab, et kuigi inimestes tekitab kõige rohkem küsimusi korjeraadius, tähendab mahemesindus siiski palju enamat. Väga olulisel kohal mahetootmises on loomade ehk mesilaste heaolu. Kokku on mahemesilatele kehtestatud nõudeid 12, mille täitmist regulaarselt kontrollitakse.

Näiteks peab mahemesinduses olema kärjepõhjade valmistamiseks kasutatud vaha toodetud mahepõllumajanduslikult. Mesilasvaha on noorte töömesilaste vahanäärmete eritis, mida mesilased kasutavad kärgede ülesehitamiseks. Vaha on mesilaspere jaoks sama, mis inimesele luustik. Näitlikult võib öelda, et vahast koosnevad mesilaste eluruumid, meekäitlemisruumid, lastetuba ja sahver.

Paraku aga on uuringud näidanud, et vahas talletuvad igasugused kemikaalid, millega see kokku puutub, näiteks taimekaitsevahendite jäägid, mille mesilased tarusse korjealalt toovad, ravimijäägid jne. Mahemesinduses on lubatud kasutada ainult vaha, mis ei ole selliste kemikaalidega saastunud. Taali Mesilas, kust pärineb Loodusväe mesi, on kasutusel oma mesilas toodetud vaha. Pildil on mesitarud Lääne-Virumaal Taali mesilas.

Haiguste ennetamiseks on mahemesinduses lubatud kasutada ainult looduspõhiseid aineid, näiteks oblikapet, sipelghapet, piimhapet, äädikhapet, eeterlikke õlisid jms.

Mesilastele tuleb sügisel jätta tarudesse talvitumiseks piisav mee- ja õietolmuvaru. Mahemesilas võib selle lisatoiduna sööta mesilasi ainult mahemee, mahesuhkru või mahesuhkrusiirupiga.

Ja loomulikult peavad mesilastarudki olema mahemesilas looduslikust materjalist, mis ei tekita keskkonna- või mee ja teiste saaduste saastamise kohtu ehk siis põhiliselt puidust, mitte plastist.

Kui tavamee valmistamise puhul kontrollitakse ainult meekäitlemise ruume, ent mitte tootmist, siis Aili Taali sõnul kontrollivad mahemesinike tööd mitu korda aastas nii põllumajandusameti kui veterinaar- ja toiduameti spetsialistid. Hinnatakse nii mesilaste asukoha sobivust looduses kui ka meekäitlemise ruumide ja tootmise nõuetele vastavust. Seega annab purgil olev mahemärk meesõbra jaoks kindluse, et see mesi on kindlasti kvaliteetne, puhas ja kontrollitud.

Maitsed.ee