Tartu Tervishoiu Kõrgkool (TTK) viis läbi uuringu, milles vaadeldi taimetoidu mõju metaboolsele sündroomile (MS), erinevatele vere parameetritele, luutihedusele ja küsitleti osalejaid ka üldise tervisekäitumise kohta.

Tegemist oli suhteliselt väikese läbilõikeuuringuga, milles osales 27 veganit ja 41 vegetaarlast, kontrollgrupiks oli 103 lihasööjat. Uuringualuste keskmine vanus oli umbes 30 aastat. Veganeid ja vegetaarlasi käsitleti üldiselt ühe taimetoitlaste grupina. Kuigi läbilõikeuuringute tõestusjõud on väike ja toitumise tervisemõju avaldub selgemalt hilisemas eas, on TTK uuringu tulemused enamjaolt kooskõlas suurtes prospektiivsetes uuringutes leituga ja täiendavad üldjoontes positiivset pilti, mis taimetoitlusest on kujunenud, vahendas Vegan.ee.

Teadustööd on kajastatud ka Postimehes kahes artiklis: „Uuring: Eesti taimetoitlased ei ela tervislikumalt kui lihasööjad“ ja „Taimetoitlaste luud on ohtlikus seisus“. Kuigi TTK uuring näitas mitmeid taimetoidu eeliseid, on nimetatud tekstide toon pigem eelarvamuslik, patroniseeriv ja taimetoitluse eest hoiatav. Taimetoitlasi ja kontrollgruppi on koheldud erinevalt, pisendades taimse toitumise väga olulisi eeliseid ning ületähtsustades lihtsasti kontrollitavaid ohte. Eelarvamuslikku suhtumist näitab ka asjaolu, et järeldustes väljuvad autorid uurimisteema raamidest, soovitades hoiduda veganlusest eluetappides, mida uuring ei hõlmanud.

Peamised tulemused

Kehakaal

Taimetoitlaste kehamassiindeks (KMI) on tavaliselt madalam kui lihasööjatel ning vähem esineb ülekaalu ja rasvumist. TTK uuring andis sama tulemuse: „… kehamassiindeks üle 30 kg/m2 esines vaid 1,5%-l taimetoitlastest, kuid segatoitlaste seas oli vastav näitaja 13,6%. Taimetoitlastel meestel rasvumist ei esinenud, kuid segatoitlastest meestest oli 27,3% neid, kelle KMI oli üle 30 kg/m2.“ Ka KMI mediaanväärtused olid segatoitlastel märgatavalt kõrgemad, kusjuures üle poole meesoost segatoitlastest olid ülekaalus.

Ülekaalulisus ja rasvumine on Eestis üha süvenev probleem. Liigsed kilod tõstavad mitmete haiguste riski. Taimetoit võib anda siin selge eelise.

Kolesterool

WHO andmeil on ligi 60%-l üle 25-aastastest Eesti elanikest kõrgenenud kolesterool (≥5.0 mmol/L). Ka TTK uuringus oli enamikul segatoitlastel kolesterooli tase kõrgenenud: naiste mediaanväärtus 5,14, meestel 5,15 mmol/L; taimetoitlaste näidud vastavalt 4,71 ja 4,14. LDL-kolesterooli ehk nn „halva“ kolesterooli tase oli segatoitlastel samuti kõrgem. Umbes poolel kontrollgrupist oli LDL-kolesterooli tase kõrgenenud (≥3 mmol/L), sh meestest umbkaudu kolmveerandil.

Kokkuvõttes, „arvestades Eesti südame- ja veresoonkonnahaiguste preventatsiooni juhiseid /…/ oli taimetoitlaste seas selliseid, kelle tase ületas üld- (> 5 mmol/L) ja LDL-kolesterooli (> 3 mmol/L) referentsväärtust oluliselt vähem kui segatoitlaste seas.“ Kui LDL- ja üldkolesterool oli madalam taimetoitlastel, siis nn „hea“ kolesterooli ehk HDL-kolesterooli ja triglütseriidide tasemes olulised erinevused puudusid. Seega pakub taimne toitumine eeliseid südame- ja veresoonkonna tervise seisukohast, vähendades ühe olulisema riskifaktori mõju.

Diabeedirisk

Diabeediriskile viitavad kõrgem glükohemoglobiini ja insuliini tase ning suurem insuliiniresistentsus. Neist esimese puhul oli mediaanväärtus kõrgeim vegetaarlastel, mõnevõrra allpool kontrollgrupil, kuid madalaim veganitel. Insuliini ja insuliiniresistentsuse näitajad olid taimetoitlastel segatoitlastest väiksemad.

TTK uuringu järeldus: „Paljud uuringud on näidanud, et paastuvere insuliini tase on positiivses korrelatsioonis metaboolse sündroomi ja südame-veresoonkonna haigustega. Valachovicová et al näitasid, et taimetoitlastel on väiksem insuliiniresistentsus kui segatoitlastel ning see ei ole seotud kehamassiindeksi ja/või toiduenergia tarbimisega. Meie uuringu tulemused kinnitavad seda tulemust Eesti taimetoitlaste hulgas ning me saame järeldada, et taimetoitlastel võib olla väiksem risk südame-veresoonkonna haiguste ja diabeedi väljakujunemiseks.“

Aneemiate esinemine

„WHO kriteeriumite järgi (B-Hb väärtus) ei esinenud ühelgi mehel aneemiat. Naiste hulgas esines kerge aneemia kuuel taimetoitlasel (11,8%), sealhulgas ühel veeganil (4,8%), viiel lakto-ovovegetaarlasel (16,7%) ja seitsmel kontrollgrupi esindajal (8,6%). Ühelgi naisel ei esinenud mõõdukat ja sügavat aneemiat.“ Seega, lähtuvalt WHO kriteeriumitest esines aneemiat selles uuringus vähim veganitel ja enim vegetaarlastel.

B12-vitamiin

B12-vitamiini langust alla referentsväärtuse esines 15% taime- ja 3% segatoitlastest. Taimetoitlaste jaoks on B12 piisavus tagatud, kui näiteks paar korda nädalas võtta 1000 µg B12 toidulisandit. Isiklikust suhtlusest TTK uuringus osalenud veganitega on teada, et veganitel, kes seda soovitust järgisid, oli B12 optimaalsel tasemel.

On kurb, et umbes igal kuuendal taimetoitlasel esines B12 defitsiit, kui selle vältimine on niivõrd lihtne. Nagu mitmed varasemadki teadustööd, rõhutab ka Eesti uuring vajadust tõsta taimetoitlaste teadlikkust B12 olulisusest. Samas selgus, et ka lihasööjatel esineb B12 defitsiiti.

D-vitamiin

„Oluline on nentida, et kuna uuring tehti varastel kevadkuudel, siis oli kõigi uuringus osalenute D-vitamiini tase madal ja seega peaksime me kõik oma D-vitamiinide taset jälgima.“ Võrdlusgruppide D-vitamiini tasemes ei olnud olulisi erinevusi. Vaid umbes veerandil osalejatest oli tase soovituslikus vahemikus. Meie laiuskraadidel on kõigil inimestel „D-vitamiini talvel“ (septembri lõpust aprilli keskpaigani) soovitatav D-vitamiini lisandina juurde võtta.

Füüsiline aktiivsus ja luude tervis

Taimetoitlased olid koolipõlves oluliselt vähemaktiivsed: „enam kui 60 protsenti uuringus osalenud taimetoitlastest ei tegelenud aga lapsepõlves üldse spordiga.“ Kontrollgrupis oli koolieas väheaktiivseid 35%. Uuringu ajal oli väheaktiivseid mõlemas grupis umbes kaks kolmandikku.

Taimetoitlastest meestel oli kogu keha ja lülisamba nimmeosa luutihedus statistiliselt oluliselt madalam kontrollgrupist, naiste luutiheduses ei olnud olulisi erinevusi. Kooliaegne füüsiline aktiivsus on väga tähtis täiskasvanueas luutihedust määrav tegur ja seda näitas ka TTK uuring: „Hõredaid luid seostavad uurijad aga eelkõige vähese füüsilise aktiivsusega lapsepõlves.“

Üldine tervisekäitumine

Taimetoitlaste hulgas oli kolmandiku võrra vähem suitsetajaid ja alkoholi tarbijaid, vähem oli ka krooniliste haigustega inimesi, samas oli füüsiline aktiivsus mõlemas grupis ühtviisi pettumust valmistav. Toidulisandeid tarbis alla poole taimetoitlastest, mis näitab, et paljud ei teadvusta teatud toitainete (ennekõike B12- ja D-vitamiin) saamise olulisust ja/või ei ole kursis nende usaldusväärsete allikatega. Üllatuslikult ei küsitud kontrollgrupilt toidulisandite tarbimise kohta.

Kokkuvõte

Uuringust järeldus, et taimne toitumine võib anda tervise seisukohast olulisi eeliseid võrreldes segatoitlusega, vähendades mitmete tõsiste haiguste riskitegureid. Taimetoitlastel on väiksem kehakaal, esineb vähem ülekaalulisust ja rasvumist, vere kolesteroolinäitajad on soodsamad, neil on väiksem risk metaboolseks sündroomiks ja diabeediks.

Samas peavad veganid, vegetaarlased, aga ka lihasööjad tähelepanu pöörama B12– ja D-vitamiini piisavale saamisele. Luude tervise jaoks on väga tähtis füüsiline aktiivsus lapseeas, aga ka hilisemas elus.

Oma Maitse