DEBATT: Taim või loom ehk kumb on ikkagi inimesele parem toit?

Elame segastel aegadel. Vähemalt selles osas, mis puutub vaidlusse, kelle toidulaud on sobivam inimese psüühika/füüsisega – kas neil, kes peavad ennast herbivoorideks ja liha ei puutu või neil, kes leiavad, et lihal on absoluutselt vundamendilaadne koht meie toidulaual.

Püüdmata asjale liig filosoofilist kulgu anda, kutsusime ühise laua taha kaks eksperti kummaltki toidulaua poolelt ning palusime neil natuke selgitada, kas pigem tasuks hoida taimede või loomade söömise poolele.

Eksperdid, palun!

Katrin Noorkõiv
Liivimaa Lihaveise juhatuse liige

Millised on kolm põhjust, miks peaks sööma liha?

Muna, liha, kala, piim ja paljud teised loomsed toidud sisaldavad inimorganismile vajalikke kõrge biokvaliteediga valke, milles on aminohappeid, mida inimene ise ei suuda toota. Need valgud täidavad inimorganismis unikaalseid biofunktsioone, nagu ainevahetusreaktsioonide korraldamine ning kehale võõraste ühendite kahjutuks tegemine. Valke on loomulikult võimalik saada ka taimedest, ent need valgud on madala biokvaliteediga ehk inimese jaoks madalama väärtusega.

Miks osa inimesi arvavad, et peaksime lihast loobuma?

Liigi kui sellisena on inimene tõepoolest omnivoor. Lisaks lihale on meie organismi loomuomase funktsioneerimise jaoks tähtsad ka muud loomsed tooted, nagu piim, muna, mesi. Kuid küsimus, miks just nendest toitainetest loobumine on saanud nii suureks trendiks, on rohkem seotud inimese psühholoogia kui reaalse põhjendatud, tasakaalustatud ning jätkusuutliku dieediga.

Viimasel ajal räägitakse liha kahjulikkusest. Kuidas seda teemat kommenteerite?

Liha kahjulikkusest või kantserogeensusest on räägitud eelkõige 2015. aastal WHO esitatud raporti taustal, kus töödeldud liha paigutati esimesse kantserogeensete ainete gruppi. Töötlemata punasel lihal on selle raporti järgi potentsiaalselt olemas kantserogeenne risk, sama raporti järgi on aga selline risk ka näiteks kuumadel jookidel, nagu teel. Punase liha ainsaks riskifaktoriks on see, et see sisaldab vähesel määral kreatiini, mis kõrgel temperatuuril võib tekitada kansterogeenseid ühendeid. Tegelikkuses tuleb terviseriskide vähendamiseks tähelepanu pöörata eelkõige liha valmistusmeetodile.

Milline piirkond maailmas on olnud kõige suurem lihatarbija?

Maailma suurim lihatarbija on Ameerika Ühendriigid, kus täna süüakse umbes 120 kilogrammi liha inimese kohta aastas. 1905. aastal tarbisid ameeriklased inimese kohta aastas 32 kg veiseliha, 28 kg sealiha ning 284 muna. 2010. aastal olid need numbrid vastavalt: 28 kg, 21 kg ja 243. See näitab, et loomse tooraine tarbimine arenenud riikides on oluliselt vähenenud, suurenenud on hoopis taimsete rasvade tarbimine.

Kas on oht, et liha muutub lähisajanditel rikaste ja edukate toiduks?

Tegelikkuses on näljahädal ja piirkondlikul toidu puudujäägil vähe pistmist mahtudega. Viimase 40 aastaga on toidutootmine suurenenud kiiremini kui maailma elanikkond. Loomakasvatusel on ka siin väga tähtis roll, sest umbes miljard ehk kolmandik alla vaesuspiiri elavatest inimestest saab oma põhilise toidu ise loomi kasvatades. Nende jaoks on munad, piim, sõnnik, veri, nahk ja liha elus püsimiseks hädavajalikud, samuti kasutatakse paljudes piirkondades loomi endiselt töötegemiseks.

Mida ütlete vegan-revolutsiooni valguses kommentaariks neile, kellele liha maitseb?

Veganismi hüppelist trendi on seostatud proffesor Ancle Keysi 1953. aastal püstitatud ja 1962. aastal avaldatud hüpoteesiga, kus teadlane nendib, et kõigi meie südame tervisega seotud haiguste alge peitub küllastunud rasvades, mida saame punasest lihast. Tänaseks on see hüpotees igal rindel ümber lükatud. Kuid miks me üldse naudime liha – selle lõhna ja maitset? Näiteks proffessor Harold McGee arvates peitub vastus bioloogias ja instinktides.

Põhjendage ausalt, miks tasuks valida liha alati oma toidulauale?

Tuletagem meelde, et debati alguses rääkisime me inimesest kui omnivoorist. Selline liigitus tähendab aga eelkõige seda, et meie söök peab olema täielikus tasakaalus ning mitte vähem tähtsal kohal on ka kõik lihakõrvane ning kuidas on kasvanud see osa meie toidusedelist.

* * *

Florian Biesinger
Eesti Vegan Seltsi liige

Millised on kolm põhjust, miks peaks sööma vaid taimi?

Kui võrrelda veganite toitumist mitteveganitega, siis taimse toitumise kolm olulist eelist on järgmised: taimetoit sisaldab rohkem tervist kaitsvaid komponente, nagu puu- ja köögiviljad, pähklid-seemned, kaunviljad, kiudained, vitamiinid ja fütotoitained. Taimetoit sisaldab vähem tervist kahjustavaid komponente, nagu liha, küllastunud rasvad, kolesterool, heemne raud ja loomsed valgud. Parimad teemakohased uuringud on näidanud, et veganitel esineb võrreldes terviseteadlike lihasööjatega oluliselt vähem mitmeid kroonilisi haigusi ja haiguste riskitegureid.

Miks peaks inimene lihast loobuma?

Inimene on evolutsiooniliselt tõesti omnivoor, mis tähendab, et oleme võimelised saama vajalikke toitaineid nii taimset kui loomset päritolu allikatest. Samas ei ole ühtegi asendamatut toitainet, mida ei oleks võimalik saada mõistlikult koostatud taimsest toidusedelist ning seda on kinnitanud ka mitmed suured toitumisorganisatsioonid, nagu näiteks Academy of Nutrition and Dietetics või erinevate riikide toitumissoovitused, seal hulgas Soome 2016. aasta soovitused. Seega omnivooridena puudub meil vajadus tarbida loomseid tooteid.

Mida ütlete kommentaariks neile inimestele, kellele liha lihtsalt maitseb, pakub naudingut?

Enamik inimesi, kes loobuvad lihast, ei tee seda põhjusel, et neile liha ei maitse. Me elame ühiskonnas, kus loomade kasutamist toiduks peetakse normaalseks ja juba väikesest peale oleme harjunud liha ning teiste loomsete saaduste maitsega. Kuna ka kohalikes toitumistavades on loomsetel toodetel keskne roll, võib tunduda, et sellest loobumine muudab toidusedeli oluliselt vaesemaks. Tegelikkuses on aga enamik veganite kogemus vastupidine – toidusedel muutub mitmekülgsemaks, huvitavamaks, värviküllasemaks, tervislikumaks. Senisest kitsast tarbimismustrist välja astudes avaneb terve uus huvitav maailm.

Milline piirkond on olnud peamine taimetoidu sööjate areaal maailmas ning miks?

Ajalooliselt on vegetaarlasi enim Indias, kus hinnanguliselt umbes kolmandik rahvastikust toitub lihavabalt. Loomsetest saadustest kuuluvad seal toidusedelisse peamiselt piimatooted, väiksemal määral ka munad. Liha ja teiste loomsete toodete mittetarbimine on Indias seotud ennekõike ahimsa põhimõtte järgimisega, mille sisuks on vägivallatus ja teiste olendite mittekahjustamine.

Millist taime süüakse maailmas kõige enam? Milline on kõige kasulikum taim?

Enimtoodetud taimedeks on mais, nisu ja riis. Toitumist ei tee tervislikuks mõne eriliste omadustega toiduaine söömine, vaid üldine toidusedeli kvaliteet. Maailma Terviseorganisatsiooni kohaselt koosneb tervislik toidusedel viiest toidugrupist, kusjuures kõik need on taimsed: köögiviljad, puuviljad, kaunviljad, täisteraviljad ja pähklid.

Kas tänane veganitoitude pealetulek on pigem turundustrikk, füsioloogiline vajadus või mõni kolmas põhjendus?

Veganliikumise ja sellega kaasaskäiv vegantoodete turu kasv on seotud inimeste teadlikkuse kasvuga kolmel suunal: üha rohkem on neid, kes ei soovi enam osaleda loomade ekspluateerimises ja tapmises. Loomade kasvatamine toiduks ei ole keskkondlikult jätkusuutlik, arvestades loomakasvatuse negatiivset keskkonnamõju, ressursikulukust ja maailma kasvavat rahvaarvu. Taimse toitumisega on võimalik vähendada mitmetesse väga levinud kroonilistesse haigustesse haigestumise riski.

Põhjendage ausalt, miks tasuks valida oma söögiks vaid taimne toit?

Veganiks hakkamise alged on juba praegu valdav osa inimestes olemas: hoolimine loomadest, keskkonnast ja oma tervisest. Taimne toitumine on nende põhimõtete üks olulisemaid igapäevaseid rakendusviise. Seega taimetoitluse kasuks otsustamine on võimalus viia käitumine kooskõlla oma väärtustega.