Arvate, et mahetoit on parem kui tavaline? Mõelge uuesti!
Toitumine on tänapäeval üks olulisemaid teemasid üldse. Me kõik arvame, et toit on see, mis muudab meie elu väärtuslikuks ja määrab, millise tujuga me päeval ringi liiguma. Meile aetakse ka pidevalt juttu, et mahetoit ja ökoloogiliselt turvalised kasvatusmeetodid on need, mida peame kasutama. Kas aga tõesti?
Toit peab olema mahe sellepärast, et ilma pestitsiidideta kasvatatud toit on toitvam, selline kasvatus on parem loomadele ning aitab säästa loodust. Tegelikkuses, nagu uutest uuringutest ja arvutustest selgub, on tegemist lihtsalt turundusjutuga, vahendab The Telegraph.
2012. aastal viis Stanfordi Ülikooli Toidupoliitika Keskus läbi ajaloo suurima tavatoidu ja mahetoidu võrdluse, mida on hilisemalt mitmeid kordi korratud ka Inglismaal. Võrdlus selgitas välja, et kahte erimoodi kasvatatud toidul ei ole väga suuri erinevusi - ei energiasisalduse, puhtuse ega kvaliteedi poolest. Kui toidus endas vahet ei ole, siis miks ikka lüüa seda ökoloogilisuse trummi?
Samuti on leidnud USAs viie aasta jooksul läbi viidud uuring, et loomad mahefarmides ei ole haigusevabamad kui tavafarmides. Sama leidis piimakarju võrrelnud Norra Toiduteaduse Komitee - kuigi mahefarmides on loomadel paremad tingimused eluks, on neil ka tänu suuremale vabadusele suurem šanss korjata üles uusi patogeene ja parasiite. Suurem probleem on mesilastega - väidetavalt halveneb mesilasperede tervis märgatavalt, kui mahetulemust taga ajades ei lubata õietolmu vaestel aegadel tarusid lisatoiduga järjele aidata.
Küsimus on maas ja mahus
Mahepõllumajandus on selgelt parem valik sööjale ja maale, kui pestitsiididega toidukraami kasvatamine. Aga ja see on SUUR AGA ... see kõik on vaadeldav positiivsena, kui me räägime üksikust väikefarmist, kes peab ära toitma vaid käputäie inimesi - ökotoidu kasvatamine kasutab vähem energiat, emiteerib vähem kasvuhoonegaase, ammoniaaki, lämmastikoksiidi jne.
Kuid mahetootmise tulemuseks on tunduvalt väiksemad saagised põldudelt ja aedadest. Selleks, et kasvatada tavafarmiga samal määral maasikaid, spinatit või vilja läheb vaja tunduvalt enam maad - tervelt 84% enam maad -, mis aga tähendab seda, et gaaside emissioon ja energiakulu ühe ühiku toidu tootmiseks on palju suurem, kui tavafarmides. Näiteks on USAs vaja kogu toidutootmise ökoloogiliselt turvaliseks muutmiseks leida põldude alla kahe Suurbritannia suurused maalahmakad. Ilma selle maata maksaks aga kogu USA mahetootmisele viimine 200 miljardit dollarit aastas subsiidiumite näol.
Tõsi, tavalises toidus on rohkem pestitsiitide jääke kui mahetoidus. Need jäävad küll lubatud piiridesse, kuid neid on siiski rohkem.
Vaesem ühiskond, rohkem surmasid
Rääkides aga varem mainitud 200 miljardi dollarilisest kulust või miinusest mahetootmise puhul: uuringud on näidanud, et iga ühiskonnast võetud 15 miljoni dollariga sureb üks inimene, kuna ta ei saa õigesti arstiabi või turvalisust. See tähendab, et 100% mahedus tapaks aastas 13 000 ameeriklast.
Fakt on see, et nii senine jutt kui orgaanilise toidutootmise poolt kõnlejate arutlus on demagoogia, samal ajal ei ole kahel erinevat moodi valmistatud toidul tegelikult kvalitatiivset või toitumuslikku vahet. Vahe tuleb mängu aga siis, kui hakkame vaatama otsa kogu maailmale - pool maa elanikest sõltub odavast, pestitsiidide ja väetistega kasvatatud toidust. Mahetoit on rikka maailma luksus end paremini tundma panna.
Nobeli preemia laureaat Norman Borlaug on öelnud, et kogu maailma toidutootmise mahedaks muutmine jätaks miljardid nälga.
