Kuid seekord pöörame tähelepanu terrassidele ja esmapilgul kohviku terrass küll erilist inspiratsiooni ei paku. Paar lauda on kohviku ukse ette kõnniteele ritta pandud, lisaks ka lillekesed ja päevavarjud — ei midagi sellist, millega eristuks, mis silma paistaks, inspiratsiooni pakuks või isegi meelde jääks. Ja seda ajal, mil Tallinnas käib karm kohvikutevaheline konkurents. Kelle terrassile tullakse mitte üksnes hõrke maitseelamusi saama, vaid ka inimesi vaatama, vestlema ja põhjamaist päikesekiirt põsele püüdma, see sõltub just sellest, kui kutsuv on see kohviku osa, mis jääb lahtise taeva alla.

Tõtt öelda ainuke inspireeriv nüanss selle vegan kohviku terrassil on ettekandja — pikakasvuline ja erakordselt meeldiva suhtlemisviisiga noormees, kes leiab vaid paari sekundiga ühise laine iga kohviku külastajaga — olgu selleks siis eneseteadlikud hipsterid, sakslastest pensionärid või varateismeline veganneiu. Ettekandja on seda tüüpi, kes tõesti oma tööd ja külastajatega suhtlemist naudib ja kui ta isegi kolmandat korda unustab meie loksuva laua alla (mistõttu on teeloik laual lainetamas ja telefon märg) papitükki tuua, ei suuda ta peale kuidagi pahaseks saada.

Toiduelamus on Inspiratsioonis igatahes külaskäiku väärt — hoolimata tuulisest õhtupoolikust ja pisukesest kanalisatsioonihaisust, mille tuul meile ninna toob. Ei saagi aru, kas lehk jõuab meieni Viru tänava kaevamistööde tõttu või mujalt, kuid hea tahtmise korral on võimalik seda ignoreerida ja toidule keskenduda.

Tellisime hiliseks lõunasöögiks röstitud paprika-tomati püreesupi (hind 4.20), taimse burgeri (hind 5.40), värskelt pressitud mahla (4.80), tofu “muna” salati ja Inspiratsiooni maja magustoidu (3,90)

Taimse burgeri saab kokku panna nii, et valid ise meelepärase burgeri ja kastme. See on suurepärane ja pole ime, sest tegemist on ühe kohviku hitt-toiduga. Pisut imestama paneb aga taimse menüüga toidukohtade soov pakkuda toite, mis justkui oleks hoopis liha, muna võ muu mittetaimne toit. Näiteks burger, kotlett või siis “muna” tofu, kus pole grammigi muna sees. Aga eks see ole rohkem maitse asi ja võibolla saabki sellise lükkega mõne lihasööja taimetoitlaste leeri.

Püreesupp oli erakordselt maitsev ja siidine, ületas headuselt isegi pisut kuiva hittburgeri. Supiga samapalju võis nautida ka väga puhta maistega taimeteed, mida pakutakse neile, kes Facebookis end Inspiratsiooni külalisteks märgivad, tasuta. Väga nutikas kohvikupidajate poolt. Nii hea tee eest oleks muidugi tegelikult valmis ka raha maksma.

Maja magustoit ei jäänud millegi erilisega meelde, kuid kaasaostetud pisike šokolaadimuffin oli imeline.

Üldine mulje kujunes pärastlõunasest kohvikukülastuset selliseks:

Teenindus: 10

Atmosfäär: 7

Toidu kvaliteet: 9

Hinna ja kvaliteedi suhe: 7,5

Paiga sobivus välikohvikuks: 5

Kokku: 38,5

Nii siis ongi selle Inspiratsiooniga — naudid ja imetled toitu ning teenindust, kuid terrass, mida hindama tulid, on…kesine, täiesti mittemidagiütlev.

Kui arvet tasun, palub teenindaja mul letil olevast kumerast purgist külastuse lõppakordiks võtta üks sildike, mis peaks mulle selle päeva mõtte kaasa andma. Sobran rullikeeratud värviliste paberite vahel ja tõmban välja ühe oranži sedelikese: “Ara hinda raamatut tema kaane järgi”