VIDEO | Miks pistavad Peipsimaa vanausulised suhkru põske ehk kuidas valmistada keedusuhkrut?
Peipsimaal külas lauda istudes juhtub kaks asja kui iseenesest: samovarist niriseb Ivani teega rikastatud tassi kuum vesi ja lisaks asetatakse jooja ette kauss pruuni karva maiustusega. Tegemist pole lehmakommidega vaid Peipsimaa vanausuiste poolt välja mõeldud keedusuhkruga.
Koostisosad:
Peipsimaa vanausuliste keedusuhkur
- 1 kg Valget suhkrut
- 250 ml Rõõska koort (10%)
- 70 g Võid
Mõte on selles, et tükk magusat koorest ja suhkrust keedetud maiust pistetakse omale põske ning seejärel rüübatakse teed peale. Niikaua kui jätkub suhkrut põses juuakse teed. Kui suhkur saab otsa, pannakse põske uus ja kogu protsess kordub. Niimoodi lõputult läbi päeva ... Teed juuakse Peipsimaal mitmeid kordi päevas, teevesi võetakse järvest.
Millal täpselt hakati keedusuhkrut valmistama, pole täpselt teada, küll aga seostatakse seda kohaliku uskumusega, et piimaga läbi keedetud suhkur on kasulikum kui tavaline valge. Sadakond aastat võib selle suhkrutoote vanuseks aga vabalt pakkuda.
Miks aga hakati suhkurt koorega keetma on teada: nimelt hakkas millalgi levima nii Venemaal kui ka Peipsimaal Ivani tee ehk Ivan-Tšai asemel Inglaste poolt populaarseks "joodud" India must tee. Kohalikud aga pidasid seda teed liiga mõruks ning vajasid selle "all loputamiseks" midagi magusat. Sellise legendi räägib igale kuulajale iga kohalik külainimene.
LOE LISAKS:
Mujal tuntakse piima või koore ja võiga keedetud suhkrut lehmakommi või kooreiirise nime all maiusena, kuid Peipsimaal kuulub see üksnes teejoomise juurde. Iga pere keedab suhkrut omal moel ja seda saab edukalt kodus järele proovida.
Maaleht avaldas äsja video sellest, kuidas Peipsimaa vanausuliste keedusuhkrut valmistada: