Verivorsti nägu ja tegu: kust on see veider söök pärit ja miks meile meeldib?
Verivorstide päritolupaigaks peetakse Vana-Kreekat ning seda on mainitud üle 5000 aasta vanustes tekstides. Ent vere kasutamine toidus oli populaarne juba ammu enne Euroopasse jõudmist Kagu-Aasias ja Aasias. Näiteks valmistatakse Koreas verest suppi ning verd kui toiduainet on aastatuhandeid sealses kultuuris kasutatud erinevate toitude valmistamiseks.
Vanim foto, kus on näha verivorstitegu, pärineb 1420. aastast Euroopast. Illustratsioonil on näha meest, kes lõikab siga lahti. Tema abiline kogub samal ajal liha lahti lõikamisel verd, mida kasutati tõenäoliselt just verivorstide valmistamiseks.
Verivorste on tehtud Euroopas aastasadu ning igal riigil on verivorsti valmistamiseks välja kujunenud oma retsept ja igal maal kannab verivorst mõistagi oma nimetust. Paljudes maades lõigatakse verivorst enamasti viiludeks, mida praetakse, pošeeritakse või grillitakse. Prantsusmaal näiteks ei kasutatagi verivorsti tegemiseks verd, vaid lisatakse vorsti sisse hoopis muid toiduaineid.
Kuidas jõudis verivorst eestlaste jõululauale?
Eestisse jõudis verivorst ajaloolaste põhjalikul uurimisel 19. sajandi alguses rootslaste ja lätlaste vahendusel. Enne seda valmistasid eestlased jõululauale valget tanguvorsti, mis on oma olemuselt verivorstiga väga sarnane, kuid vereta. Eestist levis verivorsti valmistamine omakorda Venemaale. Verivorsti peetakse nüüdisajal üheks Eesti rahvustoiduks ning selleta ei kujuta eestlaste jõululauda ette. Traditsiooniline Eesti verivorst valmistatakse seaverest, odratangust, sealihast ja maitseainetest ning seejärel topitakse sea peensoolde.
Milliseid veretooteid eestlased veel söövad? Eestis on lisaks verivorstile levinumateks verikäkk, verileib ja veripannkoogid. Kõik need toidud on valmis segatud tangainetest või jahust, toiduverest või verepreparaatidest. Juurde lisatakase tavapäraselt seakamarat või muud sarnast lihatoorainet. Saadud segu maitsestakse erinevate maitseainetega ning keedetakse või küpsetatakse tavaliselt temperatuurini vähemalt 72 kraadi.
Verivorst on suurepärane toit ka kaalulangetajale
Tulles tagasi verivorsti juurde, soovitavad mõningad tippkokad seda süüa suisa aasta ringi, sest veretooted on toitaine- ja energiarikkad. Nimelt sisaldab veri nagu lihagi ohtralt rauda ning loomsest toorainest pärit rauda omastab organism teatavasti paremini kui taimedest tulevat. Veri sisaldab samuti B12-vitamiini, naatriumi ning samas on veres valgusisaldus kõrge ja rasvasisaldus madal.
Millega peaks arvestama, kui hakkad jõululauale verivorsti valmistama? Esmalt tasub endale kindlasti selgeks teha, et kui aega napib, ei valmi verivorstid suure tõenäosusega nii, nagu soovitud. Kiirustades valmivad seest toored, kuid pealt lõhkenud verivorstid. Seega on verivorsti valmistamisel tarvis aega, kannatlikkust ja õigeid töövõtteid.
Eestis praetakse tavaliselt verivorst tervena pannil, grillitakse grillil või küpsetatakse kuumas ahjus krõbedaks. Tänapäeval kasutatakse Eestis harilikult poest ostetud verivorste, mis sobivad lauale panna juba pärast pannil praadimist või ahjus küpsetamist. Ning praegu on viimane aeg, kui mõelda sellele, kuidas serveerida jõululaual verivorste nii, et need pakuksid uusi elamusi ja üllatusi.
Loe verivorstidest pikemalt portaalist Maitsed.ee!
