Vanad (köögi)masinad: lapsepõlv ilma vahvlimasinata oleks olnud nagu tants ilma muusikata
Lapsepõlvemälestustes on kõigil köök kõige soojem osa majast. See on koht, kuhu koguneb parim osa seltskonnast ja räägitakse parimaid lugusid. Köök on kodu süda, kuid ainult siis, kui selles on väärt kraami, millega köök oma nime vääriliseks muuta. Mis on need Eesti asjad, mis on igat perenaist läbi elu saatnud?
Alati öeldakse, et tänapäeva masinatega ei saa enam toidust kätte seda mekki, mis oli nõukogude ajal. Eks nostalgial on suur võim, kuid on selge, et väga paljud masinad, mis ka praegu meeli erutavad, on meie koju ja kööki tulnud just lapsepõlvest. Kõik inimesed saavad pea kuklasse lükata ja totaka naeratusega näol pilvedesse vahtides mõelda, kuidas maitsesid need grillisoojad vahvlid või kana, just valminud jäätis või kapsahautis rõhukeetjas. Reaalsus on see, et tänapäeval on maitsed samad või paremad, kuid miski imeline maitseaineline efekt on neil vanadel köögimasinatel küljes.
Kas tunned need ära? On sul need endal olemas?
Hakklihamasin
Vändaga. Kuidas muidu? Puhtast metallist. Kuidas muidu? Üks elektrieelse köögimasinapargi nurgakivi, millega tehti ise pikale poisile, kotletile või muule hakkliharoale tainast. Raudselt oli ja tihti ka veel on see manuaalhakkija kõikides kodudes olemas. Siiani hinnatakse selle masina manuaalset puudutust lihale – käega vurritatavad lõikurid lõikavad liha ühtlaselt ja korrektselt. Nii jääb see selge struktuuriga, olgugi et on purustatud püdelaks massiks. Kõik, kes on endale ise hakkliha teinud, mõistavad – elektrilised masinad lõhuvad ja rebivad liha. Vanu masinaid on oksjonil müügil, kuid turule on tulnud ka uute tootjate uusi hakkijaid. Populaarne ja äärmiselt hea väljanägemisega „köögikombain”.
Vahvlipress
Nii mõnigi esimene miljon on Eestis teenitud just nende masinatega. Volta tehases valmistatud vahvlipressi peetake veel praegugi oma valdkonna parimaks. Olgugi et analooge maailma kuulsaimatelt tehnikatootjatelt on turul hulgim, aetakse kui tikutulega taga just neid vanu puhtast rauast, väsimuse märke näitama hakkavaid masinaid. Kui neid kellelgi kodus nähakse, toimub kiire kahelauseline dialoog: „Müüd äkki ära?”, „Ei müü”. Küsijale on juba alguses vastus teada, kuid mine sa tea ... Ükski lapsepõlv pole möödunud ilma, et poleks nende vahvlitangide ääres istudes järgmist mõnuampsu oodanud.
Rõhukeetja
Üks neist suurepärastest köögikastrulitest, mis oli au sees, kuid on nüüd vähestel perenaistel alles. Kui vähegi võimalik, ostke see mehaaniline imemasin omale koju ning te ei kahetse. Idee on sellel keetjal lihtne – rõhk hõlbustab ja kiirendab valmimisprotsesse, kastruli kaas keeratakse hermeetiliselt kinni ning haudumisel tekkiv vedelikuaur tõstab rõhku. Rõhk surub aga kuuma kiiremini keedetavasse või hautatavasse toidukraami – kartul valmib kaks korda kiiremini, liha haudub kolme tunni asemel ainult pelga tunniga hõrguks ja lagunevaks. Tegu on ajamasinaga, mis aga maksab tavakastruli hinna. Noh ... peaaegu.
Jäätisemasin
Riias asunud tehases Kompressor toodeti nõukogude aja viimastel kümnenditel ka ühte peent luksuslikku köögiseadet, milleks oli jäätisemasin „SALTA-2”. Äärmiselt uuenduslik toode, mis tõstis ka nõukogude kodaniku lääneliku idülli jalamile. Nagu ka kõige peenemate toodete puhul, näeb NSVLi kirjaga jäätisemasin välja nagu miski, mille peaks kasutama ära oma sõnnikulaoturi mootoris. Toimemehhanism on aga valutu: jäätisesegu tuleb panna masinasse, masin külmiku sügavkülma ossa ja stepslisse. Masin vurritab külmikus pidevalt kooresegu, kuni maitev jäätis on valmis. Neid masinaid müüakse oksjonitel ka praegu.
Elektriline kanagrill
Nõukogude väikekodanliku idülli musternäide ja totaalne iseloomustaja oli kodune liigutatav grillkanaahi. Need, kellel see masin olemas oli, said end kindlasti edukaks ja hästi elavaks nimetada. Kui muidu tuli hea grillkana saamiseks minna kas Viru grillrestosse või Tartus Tarvasesse, siis nüüd sai tiivulise ilma jalavaevata kodus krõbedaks ajada. Tüütu oli seda masinavärki puhastada ning üsna kiirelt sai grillitud kanast kõrini, kuid staatuse sümbolina oli see väljamaa filmidestki nähtud masin köögiriiulil aukohal.
Kohviveski
Vana selle masina kohta vist öelda ei saa, kuid kindlasti kuulub siia nimekirja. Eriti kuna kohvi purustamine oli äärmiselt oluline töö ja selleks oli vaja head masinat. Paljuski päevinäinud masina kork oli mõra ohus leikoplaastriga kinni tõmmatud ja elektri saamiseks mõeldud kaabel mitu korda vahetatud. Kuna kohv tuli enamasti toorena ubade kujul, oli vaja oma hommikune ärataja just kohviveskiga purustada. Samas käisid sellest masinast läbi ka suhkur, küpsised ja muu, millest oli vaja pulbrilist ainet valmistada. Kuna praegu on espressomasinatel purusti kaasas ja kohv tuleb poest enamasti puruna, ei ole need masinad enam liiga levinud.
Veekeeduraud või -spiraal
Kuskilt meenub lugu, kuidas mingisse kloonina paistva magalarajooni hotelli jõudnud seltskond keetis õhtusöögiks kaasa võetud koduse borši käimla kraanikausis lõpuni just keeduspiraaliga. Üks äärmiselt võimas vahend vedelike kiireks soojendamiseks. Kiirkeetja eelkäija, mis ajas sama loogika alusel vee kiirelt keema. Ühest küljest on hea, kui keetmiseks saab anumat valida, teisalt võib juhtuda, et suppi tuleb keeta kraanikausis. Üks ääretult hea leiutis, mis teeb come back'i, aga on samas matkajate arsenalis alati kindlal kohal olnud.