Eestimaa on kolmest küljest veega ümbritsetud, siin on ka arvukalt saari, lisaks sellele ka palju jõgesid ning järvi. Sellel on olnud eestlaste toidulaua kujunemisele suur mõju ning kala on läbi aegade üks tähtsaid toiduaineid. Kuna heeringas on juba enam kui sada aastat olnud üks eestlase meeliskaladest, oli ta seetõttu paslik ka peolauale. "Läbi 100 aasta on soolaheeringa maitse muutunud, soolaheeringale võib absa nii-öelda vürtsi juurde nii sibula kui mustsõstraga," selgitab peakokk.

Räimest tehtud toitudest võiksid külaliste lauale jõuda igal Eesti peol näiteks räimesült, räimerullid ja praetud räimepihvid. "Räim on sajandeid olnud peamine kala eestlaste toidulaual ning sobib igati pidulauale. Paneme räime rulli, teeme mõnusaid pihve marinaadis ning räime saab ka süldi sisse "keeta"," tutvustab Oleg Alasi.

Oma kuulsaks saamist ootava veise- ja hanemaksapasteedi kohta ütleb peakokk, et "minu vana-vanatädi pardimaksast valmistatud pasteet oli tõestus, et heaks asjaks piisab vähestest, kuid õigetest komponentidest. Selle Eesti esimesest iseseisvusperioodi lõpust pärit pasteedi maitse ja pidulikkus andis inspiratsiooni minu tehtavatele pasteetidele, maitseks sobib juurde rosmariin ja kadakamarjad."

Igas peolauas peab olema ka midagi magusat. "Õunakook vanillikastmega on kuldkollane kook, mis tänu suurele õunakogusele mõnusalt mahlakas, i-le täpi annab vanillikaste. Pannkoogid õuna-, mustsõstra- ja maasikamoosiga on kohevad pannkoogid, valmistatuna munakollast ja -valget eraldi vahustades ning hilisemalt immutades suhkrusiirupiga, lisandiks erinevad moosid," seletab peakokk Alasi lahti magustoitude koostise ja valmistamise.

Lauale võiksid magusama poole pealt jõuda ka Eesti õunad Talvenauding, mis on suurepärane lauaõun ja on aretatud juba eelmise sajandi keskel Pollis Aleksander Siimoni poolt — mõnusalt mahlane ja vürtsika magushapu maitsega õun. Samuti väikesed punased marineeritud paradiisiõunad, mida mäletatakse Nõukogude ajast, mil need ei puudunud ühegi asjaliku perenaise talvevarudest.