Ühes pisemas peotäies kõrvitsaseemnetes (30 g) on umbes 150 kcal, tühine hulk süsivesikuid, nii 15 grammi kasulikku rasva ja 10 grammi taimset valku. Kõrvitsaseemnetes on palju mitmesuguseid toitaineid ja nad on tervisele äärmiselt kasulikud. Alljärgnevalt kuus erinevat põhjust lahtiseletatult, miks on hea kõrvitsaseemneid süüa.

1. Kõrvitsaseemned kui magneesiumi- ja mineraalainetepommid. Mineraalained on meie organismile olulised luustiku, kehavedelike ja ensüümide koostises ning aitavad edastada närviimpulsse. Kõrvitsaseemnetes leidub peale magneesiumi veel mangaani, rauda, vaske ja tsinki. Magneesium hoolitseb hea tuju ja une eest, mangaan abistab kollageeni tootmist, on kasulik nahale ja luudele, raud ja vask edendavad energia tootlikkust, raud aitab ka hapnikul jõuda rakkudesse, tsink turgutab immuunsust, on hea meie nägemisele ja naha tervisele. Üks portsjon kõrvitsaseemneid päevas võib tagada meile juba 14-42% päevasest mineraalainete vajadusest.

2. Kõrvitsaseemnetes on palju antioksüdante. Antioksüdandid on ained, mis pidurdavad ja reguleerivad vabade radikaalide teket. Terves organismis valitseb antioksüdantide ja vabade radikaalide vahel tasakaal. Vabad radikaalid muutuvad ohtlikuks, kui tasakaal on rikutud.
Antioksüdandid katkestavad vabade radikaalide poolt alustatud ahelreaktsioone. Nad pidurdavad vananemisprotsesse ja krooniliste haiguste teket. Antioksüdantidest on kõrvitsaseemnetes karotenoide ja E-vitamiini.

3. Kõrvitsaseemned on täis kasulikke rasvu, eriti taimset oomega-3-rasvhapet, mida kutsutakse alfa-linoleenhappeks. Normaalseks elutegevuseks on inimorganismil vaja paljusid erinevaid rasvhappeid ja keha on võimeline neid kõiki ka ise valmistama, välja arvatud kahte asendamatut rasvhapet — alfa-linoleenhapet (ALA) ning linoolhapet (LA). Keha suudab toota alfa-linooleenhappest pikemaahelalisi oomega-3-rasvhappeid, mida leidub näiteks rasvases lõhes. Alfa-linoleenhape ennetab südamehaigusi, veresoonte lupjumist ja toimib põletikuvastaselt.

4. Kõrvitsaseemned hoiavad veresuhkru kontrolli all. Lisaks sellele, et need seemned on süsivesikutevaesed ja on head taimse rasva allikad, aitavad nad ennetada ka 2. tüüpi diabeedi teket või vähendada sellest tekkivaid komplikatsioone, reguleerides insuliini tootmist.

5. Kõrvitsaseemned kui immuunsüsteemi kaitsjad. Peale raua ja tsinki, mida on neis seemnetes ohtralt ja mis toetavad meie immuunsüsteemi toimimist, on kõrvitsaseemnetes ka palju antibakteriaalseid ja seenhaiguste vastaseid aineid. Lisaks sobivad kõrvitsaseemned väheste allergeenide pärast ka allergikutele.

6. Kõrvitsaseemned võivad parandada sperma kvaliteeti. Uuringud on näidanud, et nii kõrvitsaseemned kui ka kõrvitsaseemneõli on kasulikud eesnäärme tervisele. Kõrget tsingisisaldust on seostatud meeste fertiilsusega, samal ajal kui madal tsingisisaldus organismis mõjub sperma kvaliteedile kehvasti.

Kõrvitsaseemneid võib nosida paljalt või lisada neid erinevate toitude sisse ja peale. Neid võib panna hommikuputrude peale, samuti salatitesse, suppidesse, praadidesse, pajaroogadesse ning otse loomulikult ka magustoitude peale. Kõrvitsaseemnevõid saab vuristada smuutidesse, lisada jogurtidesse, niristada puuviljade peale — võimalusi on tohutult.

Allikad: toitumine.ee, health.com

KingitusOma Maitse