Julia Child on naine, keda tuleb tänada Prantsuse kokakunsti Ameerika kodudesse toomise eest. Teise maailmasõja ajal töötas ta rangelt turvatud organisatsioonis, millest hiljem sai CIA. Child kandideeris esialgu hoopis USA sõjaväe naiste korpusesse, kuid avaldus lükati tagasi tema pikkuse tõttu — ta oli 188 cm pikk, kuid piiriks oli 182 cm. Salateenistus võttis ta siiski tänu tema ajaloo haridusele hea meelega vastu ning Child saadeti ka Aasiasse teenima.

Kas Julia Child oli spioon?
Julia Child ei olnud kindlasti tavaline spioon, kes luusiks binokliga piiludes põõsastes, vaid tema tegi tööd laua taga. Nagu enamik naisi, alustas ka Child oma teenistust assistendina, kelle ülesandeks oli valitsuse töötajate nimede ja aadresside ümber trükkimine. Peagi märgati siiski Childi haritust ja töökust ning ta tõusis karjääriredelil, millega kaasnes ka vastutuse suurenemine. Peale elevantidega sõitmise ja haipeleti retsepti loomise muutus ta oma töös üha paremaks ning teda premeeriti Emblem of Meritorious Civilian Service auhinnaga.

Esimene tõuge kokanduse juurde
Salateenistuse merepääste osakond oli esimene koht, kus Child sai võimaluse osaleda tähtsamates projektides ning tegeleda alkeemia ja segude segamisega, mis võis olla esimene tõuge kokanduse poole. Kuigi hairünnakud toimusid väga harva, hakati siiski 1942. aastal tegelema haipeleti retsepti loomisega. Selle põhjuseks oli ajakirjanduse hirmu külvamine niigi ärevuses meeste seas. Uudishimulike ja näljaste haide eemale peletamiseks oli ka teine põhjus — haid ründasid USA mereväe lõhkeaineid, pidades neid söögiks, mistõttu toimus mitmeid ootamatuid plahvatusi. Child töötas projektijuhtide assistendina ning on hiljem öelnud, et töö oli väga lõbus ja huvitav. Nad valmistasid veel olulisi agentide töövahendeid ja nende loodud haipeleti on ka tänapäeval veel kasutuses alla toodud kosmosetehnika uputamisel.

Projekti käigus tehti aasta jooksul katseid rohkem kui saja erineva ainega, alustades kohutava roiskunud hailihaga ning lõpetades hapete ja leeliste seguga. Viimane katsetus koosnes vaskatsetaadist ja mustast värvist ning saadud segu haises nagu surnud hai. Segu toimis küll vaid umbes 60%-l katsetustest, kuid oli siiski parem kui mitte midagi.

Salateenistuse karjääri lõpp
Karjääri lõpus töötas Child tänapäeval Sri Lanka nime kandvas Tseilonis ja Hiinas. Komandeeringu alguses perele saadetud kirjas kiidab ta töötajatele korraldatud vaba aja veetmise võimalusi, kuid komandeeringu põnevamast osast ehk oma tööst ei tohtinud Child koju perele kirjutada, kuna ta tegeles ülisalajaste dokumentidega. Sõja lõppedes lahkus Child salateenistusest, kuid võttis endaga kaasa kaks olulist suveniiri — õpitud prantsuse keele ja oma abikaasa Paul Cushing Childi, kes talle ajapikku ka Prantsuse kokakunsti tutvustas.

Allikas: history.com

LOE LISAKS:

Peakokk Priit Toomits: Bocuse oli elav legend, kelle panus oli mõõtmatu

KIIRE ÕHTUSÖÖGI SOOVITUS | Imeline Prantsuse klassikaline ratatouille

Tõeliste monarhide menüü: loe, milliseid hõrgutisi nautisid Venemaa tsaarid enne Nõukogude Liitu

KingitusOma Maitse