Eesti Toiduliidu juht Sirje Potisepp vastas mõnele Maitsed.ee esitatud küsimusele, et saada natukene selgemaks selle, mis asi see suhkrumaks on, kui palju ja milliseid hindu kergitab ning millal võiks hakata kehtima.

Teeme ühe asja väga selgeks, et ei oleks mingit valesti arusaamist: Kui suurt maksu ja millele täna riik suhkrule kavandab?

Aus vastus on – me ei tea! Sotsiaalministeerium palus kaks aastat tagasi Toiduliidul osaleda toitumise ja liikumise rohelise raamatu töögrupis. Selle aja jooksul on töögrupp kahel korral välja hääletanud toidumaksude teema. Rõhutan, et toidumaksude kehtestamist ei toetanud mitte ainul Toiduliit, vaid ka mitmed tuntud toitumisteadlased ja arstid. Oleme esitanud sadu lehekülgi oma seisukohti, argumente ning näiteid teiste riikide ebaõnnestunud kogemustest, kuid pärast viimast töögrupi kohtumist möödunud aasta lõpus pole meile antud mitte mingisugust informatsiooni asjade seisust.

Oleme vaid meedia vahendusel saanud vastakaid sõnumeid, kus sotsiaalminister Jevgeni Ossinovski räägib ühel päeval, et on teinud valitsusele ettepaneku magustatud jookide maksustamiseks, ning järgmisel päeval, et teemat siiski alles arutatakse ja analüüsitakse. Ma küsiks, et miks ei tea sellest midagi toitumise ja liikumise rohelise raamatu töögrupp, mis koosneb selle ala tippekspertidest? Miks ignoreeritakse töögrupi liikmete seisukohti ja soovitusi? Vägisi jääb mulje, et ettevõtteid, toitumisteadlasi ja ka arste on kaasatud vaid kaasamise enda pärast.

Teiseks - kui palju Sa näed, et sellel maksul on reaalselt seost sooviga parandada rahvatervist ja kui palju sellega, et eelarvesse on raha juurde vaja?

Sotsiaalministeerium on sel aastal mitmel korral kinnitanud meile, et suhkrumaks on vaid üks võimalustest ning mingeid samme ei tehta enne põhjalikke analüüse. Kui nüüd aga ühtäkki tuli päevavalgele Haigekaasa kümnetesse miljonitesse ulatuv eelarveauk, teatas minister Ossinovski oma ettepanekust magustatud joogid maksustada.

Töögrupp hääletas toidumaksud välja põhjusega. Oleme toonud näiteid mitmetest riikidest, kes on tänaseks on toidumaksudest loobunud, sest need on vastuolus konkurentsi- ja riigiabi reeglitega, ei ole muutnud tarbimisharjumusi soovitud kujul, on suunanud tarbija lihtsalt odavamatele kaloritele, on karistanud ennekõike vähemkindlustatud peresid, on vähendanud konkreetse riigi tööhõivet oma toidutööstussektoris ning on kohati suurendanud piiriülest kaubandust.

Millist sektorit lööb suhkrumaks kõige enam, kui Eesti peaks selle maksu kehtestama?

Suhkrumaks puudutab kõigepealt madalama sissetulekuga tarbijat. Tuleb aru saada, et magustatud jookide maksustamine ei ole kooskõlas Euroopa Liidu seadusandlusega, mis tähendaks riigiabi andmist teistele tootegruppidele, mis pole maksustatud. See tähendab, et maksustada saab ainult toorainet ehk suhkrut, mida on väga paljudes toodetes ja mille tõttu muutuks kallimaks suur hulk toiduainetest. Samal ajal on lettidel saadaval importkaubad, mille tooraine selle tootmisriigis ei ole maksustatud ning on seetõttu odavam. See tekitab omakorda olulist majanduslikku kahju Eesti toidutööstusele ja teiste riikide näidetel võib see tingida ka töökohtade vähendamist.

Kolmandaks kaotab riik sellest ise, sest sellise maksu administreerimine, veelgi enam – astmelise maksu, nagu minister Ossinovki on välja käinud – on kulukam, kui maksu kogumisest saadav tulu. Seega on minu jaoks täiesti arusaamatu, miks taolise maksu kehtestamist üldse kaalutakse, kui selle mõju on kogu ühiskonnale niivõrd negatiivne. Mõju tervisenäitajatele aga olematu. Lisaks – miks karistatakse kõrgemate toiduhindadega neid inimesi, kes pole ülekaalulised?

Kas oskad ka öelda, kui palju tuleks rahalises määras juurde hinda pätsile leivale, grilllihale, limonaadile, jogurtile ja näiteks jäätisele?

Me ei tea, mida ministeerium kavandab. See, mida meediast oleme kuulnud, on väga vastakaid sõnumeid sisaldanud. Olenevalt suhkru sisaldusest võib see olla väga erinev, aga ma ei tahaks spekuleerida. Oleme ministriga sel teemal ka kohtunud ning seal avaldas ta arvamust, et kui mujal riikides pole suhkrumaksud töötanud, siis on maksutõus olnud veel liiga väike ning Eestis tuleb siis suuremad maksud kehtestada.

Saan aru, et seda maksu saab ka võtta kui subsiidiumi importkaubale, millele see maks ei hakkaks kehtima?

Põhimõtteliselt küll.

Miks tootjate arvamust ja väljastpoolt tulnud näiteid riik tõsiselt ei võta?

Olen seda varemgi öelnud, et tegemist on mugavusmaksuga, mille kaudu saab minister näidata, et teemaga on tegeletud. Maksu kehtestamise tagajärjed saavad aga olema väga tõsised nii tarbijatele, Eesti ettevõtetele kui ka riigile endale. Kes nende eest vastutab?