Tegemist on aga üsna tavalise restoranitrikiga, mida saab imeliselt ka kodus kasutada. Seda eriti siis kui on tihe nädal ning söök võiks olla laual ilma pika ettealmistuseta. Vastus kiire risoto lauda saamise küsimusele on tegelikult väga lihtne: me teame, et seistes imeb kuum risotoriis endasse kogu enda ümber oleva vedeliku ja muutub liigpehmeks, samas kui risotot koos hoidev kreemine kaste muutub jahuseks ja paksuks. Et seda ei juhtuks tuleb risotto esiteks alaküpsetada ja teiseks kiirelt jahutada. Nii saab vaid 10 minutiga soovi tekkel risoto mõni aeg, mõni päev hiljem lõpuni valmis hautada.

Kodus risotot valmistades tasub lasta riisiroal 75% ulatuses valmida, mille järel tuleks pliit kinni keerata ning terve risoto, mida soovitakse jahutada, laotada laiali suurele ahjuplaadile, võimalikult õhukese kihina. Nii jahtub riis ja kaste kiiresti ning toidu küpsemine seiskub. Nüüd saab risoto tõsta väiksematesse anumatesse ning panna kas külmikusse või sügavkülma oma aega ootama.

Nüüd on küsimus selles, et millist risotot tasuks nii jahutada: üldjuhul tasuks valmis teha nii öelda baasrisoto ehk risotto alla milanese. Seda saab siis söögi valmistamiseks timmida vastavalt soovile ja hetkemaitsetele. Näiteks võib praadida enne pannil valmis peet ja veiseliha, lisada risotokogus, lisada mõni kulp vett või soolata puljongit ning hautada kümne minutiga imeline riisiroog valmis. Samuti võib ristotole nii anda juurde hoopis sparglid ja seened või kana ja porgandi.